Tartu Ülikooli rektorite allkirjadega kruus
Autor:
Andres Tennus
Külastusinfo
Tartu Ülikooli muuseumi kolm külastuspaika - Tartu Ülikooli muuseum toomkirikus, Tartu Ülikooli kunstimuuseum ülikooli peahoones ja Tartu tähetorn - on avatud aastaringselt ja pakuvad Tartu linna südames lugusid teadusest, kunstist, astronoomiast ja ülikoolielust.
Tartu vaimuga hooned
Tartu Ülikooli muuseum asub kolmes Tartule ainuomases hoones, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause 19. sajandi alguses. Ülikooli peahoone, toomkiriku kooriosas paiknev muuseum ja tähetorn kujundavad Tartu akadeemilist vaimu. Ülikooli muuseum pakub võimaluse neis hoonetes kogeda valgustusajastu hingust ning ülikooli ja Tartu erilist atmosfääri.
Tartu toomkirik
Tartu Ülikooli muuseum asub linna toomkiriku kooriosas, kus varem paiknes ülikooli raamatukogu.
13.–16. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus.
Ülikooli taasavamise järel otsustas arhitekt Johann Wilhelm Krause rajada toomkiriku kooriossa ülikooli raamatukogu. Tema plaan teostus ja raamatukogu valmis aastaks 1807. Krause suurejoonelised plaanid nägid ette, et kiriku tornidesse rajataks observatoorium, kuid see idee jäi ellu viimata.
1981. aastal kolis Tartu Ülikooli raamatukogu uude hoonesse ning sellest ajast tegutseb toomkirikus ülikooli muuseum.
13.–16. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus.
Ülikooli taasavamise järel otsustas arhitekt Johann Wilhelm Krause rajada toomkiriku kooriossa ülikooli raamatukogu. Tema plaan teostus ja raamatukogu valmis aastaks 1807. Krause suurejoonelised plaanid nägid ette, et kiriku tornidesse rajataks observatoorium, kuid see idee jäi ellu viimata.
1981. aastal kolis Tartu Ülikooli raamatukogu uude hoonesse ning sellest ajast tegutseb toomkirikus ülikooli muuseum.
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub suursuguses ülikooli peahoones.
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistlikus stiilis ehitisi Eestis. Hoone ehitati aastatel 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause kavandi järgi. Tiibhooned ja ülikoolikirik ehitati hiljem, aastatel 1856–1859.
Peahoone rajati Toomemäe jalamile sõjas hävinud Maarja kiriku krundile. Ühtaegu range ja majesteetlik hoone tõuseb Tartu kesklinnas esile nii oma mõõtmete kui ka hea asukoha tõttu. Sissepääsu kuus sammast on saanud ülikooli ja Tartu sümboliks.
1803. aastal asutatud ülikooli kunstimuuseum on Eesti vanim kunstimuuseum. Alates 1868. aastast asub kunstimuuseum peahoone vasakus tiivas.
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistlikus stiilis ehitisi Eestis. Hoone ehitati aastatel 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause kavandi järgi. Tiibhooned ja ülikoolikirik ehitati hiljem, aastatel 1856–1859.
Peahoone rajati Toomemäe jalamile sõjas hävinud Maarja kiriku krundile. Ühtaegu range ja majesteetlik hoone tõuseb Tartu kesklinnas esile nii oma mõõtmete kui ka hea asukoha tõttu. Sissepääsu kuus sammast on saanud ülikooli ja Tartu sümboliks.
1803. aastal asutatud ülikooli kunstimuuseum on Eesti vanim kunstimuuseum. Alates 1868. aastast asub kunstimuuseum peahoone vasakus tiivas.
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn, oma aja tähtsamaid astronoomiakeskusi maailmas, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808−1810 Johann Wilhelm Krause kavandi järgi Toomemäe kaguossa, kus varem asus keskaegne piiskopilinnus.
Tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise ning teoreetilise ja eksperimentaalfüüsikaga.
Tartu tähetorni viis maailma teadusajalukku observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mõõtis 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määras kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Alates 2011. aastast tegutseb tähetorn muuseumina.
Tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise ning teoreetilise ja eksperimentaalfüüsikaga.
Tartu tähetorni viis maailma teadusajalukku observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mõõtis 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määras kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Alates 2011. aastast tegutseb tähetorn muuseumina.
Koos giidiga muuseumis ja Toomemäel
Tartu Ülikooli muuseum pakub giidi juhtimisel ekskursioone nii muuseumis kui selle ümbruses Toome pargis, mis viivad Tartu, ülikooli ja Eesti mõtteloo radadele. Erinevad temaatilised ekskursioonid liiguvad muuseumist kaugemalegi kesklinna.
Tartu ja ülikooli meened Toompoest
Tartu Ülikooli muuseumi Toompoes on suur valik omanäolisi ja praktilisi kingitusi. Toompoe müügiletid asuvad Tartu Ülikooli muuseumis toomkirikus, Tartu Ülikooli kunstimuuseumis ülikooli peahoones ja Tartu tähetornis.
