TAEVAS JA MAA

Astronoomilisi ja geodeetilisi riistu Tartu tähetornist

Tartu tähetorni esimene direktor (1818-1839) Wilhelm Struve kirjutas oma ametiaja lõpus: Kui ma ametisse astusin, oli tähetorni ehitus äsja alles jõudnud lõpule ja selle varustus puudulik. Seepärast tuli mul sageli esineda rektoraadi ees palvega, et tähetorni täiustada. Iga mu palve leidis tähelepanu ja toetust. Ja nõnda on nüüd Tartu tähetorn tuntud ja tunnustatud ning rikkalikult varustatud teadusliku sisseseadega ja riistadega, nagu seda on vaid vähesed maailmas.

Tartu tähetornile õnnestus soetada oma aja eesrindlikuim aparatuur: Herscheli peegelteleskoop (1806), Troughtoni refraktomeeter (1806), Dollondi passaažiriist (1807), Reichenbachi meridiaanring (1822) ning saksa optiku J. Fraunhoferi valmistatud oma aja suurim teleskoop (1824). Kõik need riistad asuvad tänagi tähetornis - museaalidena. Museaal on ka hoone ise, mis ootab juba aastaid renoveerimist.

Astronoomide Wilhelm Struve, Johann Mädleri ja Ernst Öpiku uurimistöö mõjutas oluliselt oma aja astronoomia üldarengut.

Tartus on tehtud ka fundamentaalseid geodeetilisi uuringuid. 1816. a. alustas Struve Liivimaa trigonomeetrilist mõõdistamist. 1821-27 teostas ta kraadimõõtmist piki Tartu tähetorni meridiaani Baltikumi ulatuses. Edaspidi jätkati töid põhja suunas Põhja-Jäämereni ja lõuna pool Doonau jõeni.
Läbi aegade on tähetorni astronoomid osa võtnud mitmesugustest ekspeditsioonidest, alates ülikooli ekspeditsioonist Araratile 1828-30 kuni lendtähtede ja meteooride uurimiseni Arizonas, Põhja-Ameerikas 1931-32.

Eesti Vabariigi ajal 1919 - 1940. a. oli Tartu tähetorni ülesandeks kontrollida ja teatada õiget aega (ajateenistus).

1964. a. viidi astronoomiaalane uurimistöö üle vastvalminud Tartu observatooriumi Tõraveres.

Käesolev näitus kujutab endast killukest Tartu tähetorni kunagisest hiilgusest, milleks on tähetornis kasutatud ja loodud teaduslikud uurimisriistad. Need on teleskoopide seadmed, kronomeetrilised, geodeetilised, navigatsiooni- ja meteoroloogiariistad.

Kõiki vaadata olevaid uurimisriistu on Tartu tähetorni astronoomid kasutanud nende poolt püstitatud ülesannete lahendamisel. Taavet Rootsmäe, Tartu tähetorni viimane direktor (1919-1948), kirjutas 1936.a. avaldatud ülevaates Tartu tähetorni uurimisriistade kohta lõpetuseks: Seejuures aga ei tule unustada, et kõik eelpool kirjeldatud riistad ja üksikasjad pole eesmärk omaette, vaid paljad abinõud ja vajalised eeldused selleks, et uurida tähist taevast ja sel teel lisada tõike teadusele, mis suudab anda õiget pilti universumi tõelisest ehitusest ja suurusest.

Tartu meridiaani kraadimõõtmine

 Tartu Postimees: artikkel "Tõravere Oservatoorium muutuvas ajas"

Tekst: Leili Kriis

Viimati muudetud: 4.03.2003