Friedrich  Georg Wilhelm Struve sündis 15. aprillil 1793 Altonas (praegu Hamburgi eeslinn) Saksamaal.

Tuli Altonast Tartusse, asus krahv Bergi perekonna koduõpetajaks ja õppis ülikoolis alates 1808 isa soovi järgi filoloogiat. Ülikooli lõpetas kandidaadikraadiga 1810, kuid loobus majanduslikult soodsast õpetajakarjäärist. Rektor Parroti muretsetud eristipendiumiga õppis matemaatikat ja astronoomiat ning 1813 kaitses hiilgavalt doktoritööd. Määrati 20-aastaselt tähetorni astronoom-vaatlejaks ja erakorraliseks matemaatika ja astronoomia professoriks. Edasine karjäär: 1820-1839 korraline astronoomia professor ja Tartu tähetorni direktor, Peterburi TA korr.-liige (1822) ja akadeemik (1832), Pulkovo tähetorni rajaja ja direktor (1839 - 1862). Läks erru 1861 ja suri Peterburis 23. novembril 1864.

Kokku töötas Struve Tartus 25 aastat (1813-38), selle aja jooksul:

Struvel oli erakordne töövõime, mis säilis kõrge eani. Poeg Otto Struve, isa järglane Pulkovos direktori ametikohal, kirjeldas isa viimaste eluaastate päevaplaani järgmiselt: "Tõusis kell 8, einestas kiiresti ja kell 9 istus töölaua taha, kust lahkus alles kell 2, et lõunastada. Kella 3st kuni poole 5ni magas ja seejärel, joonud kohvi, asus uuesti tööle. Kell 9 õhtul tegi vaheaja õhtusöögiks ning pärast seda, kella 10st kella 3ni öösel töötas ta jälle. Niisiis, tavaliselt töötas ta iga päev 14 tundi. Kuni 65. eluaastani ei teadnud ta, mis on haigus".

Töötades väsimatult kogu elu suutis Struve paljuga teadust rikastada: tema kaksiktähtede kataloogid ja vaatlusmetoodika on arvestatavad täna-päevalgi, ta juhendas meridiaankaare mõõtmist Nordkapist kuni Doonau suudmeni, tema juhatuse all sai Tartu Tähetornist üks maailma paremaid, ta asutas Pulkovo observatooriumi ja kasvatas üles terve põlvkonna astronoome ja geodeete.
 
 

Tekst: Toomas Pung

Viimati muudetud: 3.03.2003