J.H.Mädler Tartu perioodil

"Minu mees rändab pidevalt tähtede keskel, ükskord langes ta pilk maa peale ja seal seisin mina"
(Minna Mädler, abikaasa ja luuletaja)

"Prof Mädler, kes peaaegu alati tähtede keskel elas, oli väga originaalne. Kui ta aga oma mõtetega maa peal viibis, võis ta olla väga armastusväärne ja teravmeelne" (Krahv Alexander von Keyserling, loodusteadlane ja TÜ kuraator)

W. Struve järglane Tartu tähetorni juhataja kohale (aastatel 1840 - 1865), Saksa astronoom ja meteoroloog, professor Johann Heinrich Mädler, sündis 29. mail 1794. Töötades enne Tartusse kutsumist Berliinis, koostas ta erakordselt täpse ja põhjaliku Kuu atlase ("Mappa selenographica", kaasautor pankur W. Beer) ning esimese täieliku Marsi kaarti. Tartus kirjutas ta mahuka teose "Populaarne astronoomia", mis ilmus 8 trükis. Samuti koostas ta raamatu astronoomia ajaloost ja avaldas kosmograafia- ja geograafia-õpikuid ning töötas kalendrireformi põhimõtete kallal. Mädler oli huvitatud kosmoloogiast, s.t. universumi kui terviku uurimisest. Tema teos "Centralsonne" (1846), mis sisaldas hüpoteese galaktika struktuuri kohta, ajendas erakordselt pika järelkajaga väitluse. Oma ideid levitas Mädler arvukatel loengutel Tartus ja Riias, samuti sagedastel välismaareisidel, mis ulatusid kuni Hispaaniani.

Mädler tegi Tartus rea aastate jooksul ise arvukalt mitmesuguseid vaatlusi. Eeskätt jätkas ta Kuu uurimist ja viis edasi Struve alustatud tähtede asukoha ja kaksiktähtede mõõtmisi. Peale selle vaatles ta planeete, komeete, meteoriite, helkivaid ööpilvi, sooritas regulaarseid ilmavaatlusi ja kirjutas artikleid, mis ilmusid Tartu ja Riia ajalehes ning erinevates Euroopa teadusajakirjades. Kokku sisaldab Mädleri bibliogaafia 290 publikatsiooni. Mädler oli 19 akadeemia ja õpetatud seltsi liige või auliige, sealhulgas Loodusuurijate Seltsi asutajaliige. Ta oli Leipzigi ülikooli doktor ja Viini ülikooli audoktor. Kuu uurimise eest sai ta Prantsuse medali, Taani ja Preisi teenetemärgid ning Vene tsaari briljantsõrmuse. Teeninud välja pensioni, lahkus Mädler Tartust 1865.a. Ta suri 14. märtsil 1874 Hannoveris.

Astronoomia ajalukku on Mädleri nimi jäädvustatud stellaardünaamika ja teadusliku kosmoloogia rajajana ja selenograafia edasiarendajana.

Kuulsat astronoomi ei ole unustatud ka Tartus: 1996.a. paigaldati Mädlerile mälestustahvel Tähetorni kompleksi kuuluva maja seinale. Huvilistel on võimalik saksa keeles lugeda tema elulugu, mille koostasid astronoomid Heino Eelsalu ja Dieter B.Hermann (Berlin, 1985).

 J.H.Mädleri kalendrireformist

Tekst: Toomas Pung

Viimati muudetud: 3.03.2003