Aksel Kipper (5.11.1907 Viljandi − 25.09.1984 Tartu) Direktor 1950−1964

Aksel Kipper sündis agronoomi perekonda ja veetis oma noorusaastad Holstre vallas Paistus. Lõpetanud 1926. aastal Viljandi gümnaasiumi, astus ta Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Aksel Kipperi teadlaseks kujunemist mõjutasid tugevasti tema õpetajad Taavet Rootsmäe ja Ernst Öpik. 1930. aastal ülikooli lõpetamise järel kaitses ta kohe ka magistritöö, milles käsitles tähtede tiheduse jaotust täheparves. Tema idee leida tähtede liikumise järgi täheparve aine ruumtihedust pani aluse paljude hilisemate uurijate töödele.

1930. aastate alguses asus Kipper Tartu tähetornis tööle assistendina. Sellel perioodil uuris ta peamiselt perioodilisi muutlikke tähti, võttes need tööd kokku 1938. aastal kaitstud doktoriväitekirjas “Gaasi liikumisest pulseerivate tähtede atmosfääris”. Tema huvi ei piirdunud ainult teoreetilise uurimistööga. Algusest peale köitsid teda ka vaatlustegevus, astronoomia aparaadiehitus ning teaduse populariseerimine.

Edutatud 1941. aastal Tartu riikliku ülikooli professoriks, määrati ta ühtlasi ülikooli õppeprorektori asetäitjaks. 1944−1946 töötas Kipper teoreetilise füüsika kateedri juhatajana ning tema initsiatiivil reorganiseeriti füüsika õpetamine ülikoolis ja viidi see vastavusse kvantteooria tolleaegse tasemega. 1946. aastal valiti Kipper ENSV teaduste akadeemia akadeemikuks ning asepresidendiks, kellena ta töötas 1950. aastani. Seejärel töötas ta füüsika, matemaatika ja mehaanika instituudi direktorina, reorganiseerides selle asutuse 1952. aastal füüsika ja astronoomia instituudiks. Instituudi direktorina algatas Kipper Tartusse nüüdisaegse astronoomiakeskuse rajamise, mis 1964. aastal Tõraveres ka pidulikult avati. Tervise halvenemise tõttu läks Kipper füüsika ja astronoomia instituudist eraldunud astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudi direktori kohalt pensionile 1974. aastal, jätkates teadustegevust kuni oma elu lõpuni.

Rahvusvahelise tunnustuse on Aksel Kipperile toonud gaasudude (pideva spektri) kiirguse seletamine ja tähtede atmosfäärides toimuvate magneto-hüdrodünaamiliste protsesside uurimine. Ta on uurinud ka kosmoloogilise ruumi elektromagnetilisi omadusi ning rakendanud saadud tulemusi kosmoloogiliste punanihete iseärasuste seletamiseks. Aksel Kipper sai ENSV teeneliseks teadlaseks 1957, oli 1955. aastast rahvusvahelise astronoomia-uniooni liige ning 1967. aastast Eesti looduseuurijate seltsi auliige. Samal aastal määrati talle Nõukogude Eesti preemia ning 1976 autasustati teda K. E. von Baeri mälestusmedaliga.