Põnevaid fakte muuseumist

1. Tartu Ülikooli muuseum asub kunagise Tartu toomkiriku hoones. Peale kiriku ja muuseumi on selles hoones 19. sajandi algusest kuni 1982. aastani tegutsenud veel üks asutus. Tänapäevalgi pidavat leiduma veel taksojuhte, kes on imestunud, kui avastavad, et neid telliti Tartu Ülikooli muuseumi juurde. Nende teada tulid nad hoopis ühe teise asutuse juurde. Millise?  

Nendes hoonetes tegutses Tartu Ülikooli raamatukogu.

2. Paljud arvavad, et Toomemägi, kus asub Tartu Ülikooli muuseum, on ligi 70 meetriga kõrgeim paik Tartus. Ometigi pole see nii. Kus asub Tartu kõrgeim paik?

Toomemäest umbes 10–11 meetrit kõrgem paik on Riia tänava lõpus politseimajast üle tee asuvas pargis.

3. Tartu toomkirik oli Vana-Liivimaa uhkemaid ja suurejoonelisemaid ehitisi. Nüüdseks peamiselt vaid varemete kujul säilinud kirikul on alles kaks võimsat läänetorni, mille algsest kõrgusest arvatakse olevat säilinud kuni kolmandik. Kui kõrged on tornid tänapäeval?

Tornide kõrgused on 21 ja 22 meetrit ning hooajaliselt saab tornide tipus asuvatelt vaateplatvormidelt nautida vaadet kaunile Tartu linnale.

4. Kuigi Tartu toomkirikust on säilinud vaid varemed, pole nende põhjal raske ära tunda kunagist kirikut. Siiski on tulnud ette, et mõned inimesed on pidanud kiriku varemeid hoopis üheks teiseks ehitiseks. Milliseks?

Tihti arvatakse, et tegemist on Tartu kindluse varemetega.

5. Legendi järgi oli rektor Georg Friedrich Parrot kaotanud Vene keiser Aleksander I kingitud hinnalise eseme Burtnieki järve. Aastaid hiljem olevat ujumise ajal selle kaotatud kingituse järvest leidnud aga tema lapselaps Wilhelmine Girgensohn (sündinud Parrot). Mis esemega on tegemist?

Tegemist on hõbedast tehtud portsigariga, mille Parrotite järeltulijad Lars ja Björn Girgensohn annetasid Tartu Ülikoolile 2012. aasta 19. märtsil.

Sama annetusega jõudis Tartu Ülikooli muuseumisse ka J. J. Fr. Parroti sõrmus, mida saab näha ülikooli varakambris. Teadaolevalt oli J. J. Fr. Parrot koos oma teejuhtidega esimene inimene kuulsa Ararati mäe tipus ning mainitud sõrmuse keskmes on just sellelt mäelt toodud laavatükk ning külgedel kaks türkiisi.

6. Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis tervitab külastajaid kõrge kappkell. Millistes ülikooli hoonetes on see kell varem asunud?

See kappkell paiknes aastakümneid Tartu Ülikooli peahoone fuajees. Kõrge kappkella ümbrus kujunes kohtumispaigaks nii üliõpilastele kui ka õppejõududele. Ütlus „Saame kokku kella all!“ ei vajanud lahtiseletamist. 1950. aastate esimesel poolel viidi kell vastvalminud keemiahoonesse (Jakobi 3), kus see näitas aega kuni 2009. aastani.

7. Muuseumis paikneb ajalooline lift ehk tõstetool. Mis aastal on see valmistatud?

1927–28 laiendati ülikooli raamatukogu (praegune muuseumihoone) arhitekt Paul Mielbergi projekti järgi. Muudeti laiemaks trepikoda, sissepääs viidi maja lõunaküljele ja aastal 1928 ehitati ka lift, mis oli eelkõige mõeldud raamatute vedamiseks.

8. Morgensterni saalis on üheksa kipsist antiikset muusat. Mis aastast alates need seal paiknevad?

Üheksa muusat – Polyhymnia, Erato, Euterpe, Kleio, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Melpomene, Pallas Athena, Urania ja Apollon – on praeguses Tartu Ülikooli muuseumi hoones asunud juba 1806. aastast.

9. Rektoriametisse ei saa tänapäeval verinoored inimesed, kuid see pole sugugi alati nii olnud. Kui noor on olnud kõige noorem Tartu Ülikooli rektor?

Tartu Ülikooli esimene rektor oli rector illustris ehk üliõpilasrektor Jakob Skytte, kes ametisse asudes oli 19 aastat vana.

10. Tartu Ülikooli muuseumist saab tähetorni minna üle Inglisilla, mille üht külge kaunistab ladinakeelne sentents „Otium reficit vires“. Mida see lause tähendab?

Sillal olev ladinakeelne sentents tähendab tõlkes „Puhkus taastab jõu“ ja kutsub seega üles kasutama Toomemäge kui hingetõmbamise paika.