Tartu Ülikooli muuseumi ajalugu

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum (nüüdse nimega Tartu Ülikooli muuseum) asutati 6. detsembril 1976 ning on ülikooli muuseumidest noorim. Juba 1960. aastate alguses oli orgaanilise keemia dotsent ning pühendunud ajaloohuviline Tullio Ilomets alustanud teadusajalooliselt huvitavate ning oluliste esemete kogumist ülikooli hoonetest.

Algselt paigutati kogutud seadmed, instrumendid ning õppevahendid ülikooli peahoone pööningule endise üliõpilaskartseri ruumidesse. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tuntava tagasilöögi.                            

1971. aastal hakati ülikooli ajaloo komisjon eestvedamisel välja andma sarja „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“. Sari jätkab ilmumist tänapäevalgi, kuid nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. Komisjonile tehti lisaülesandeks luua ülikooli ajaloo muuseum. Rektor Arnold Koop allkirjastas ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse 1976. aasta 6. detsembril. Aastal 1979 eraldati muuseumile püsiekspositsiooni loomiseks ning esemete hoiustamiseks neli ruumi peahoone keldris. 1981. aasta 1. aprillil avatud esimene püsiekspositsioon kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani.

1981. aastal kolis Tartu Ülikooli raamatukogu oma vastvalminud uude hoonesse ning vabastas Toomemäel endise toomkiriku varemetes asunud vana hoone, mis anti Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi käsutusse. Esimestel aastatel jagas muuseum seda filosoofiateaduskonna ajaloo osakonnaga ning artiklite kogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. Pärast mõningaid väiksemaid remonditöid avati hoones 1982. aasta 1. septembril uus ning ulatuslikum püsiekspositsioon, mis kajastas Tartu Ülikooli minevikku ning Eesti teadusajalugu kuni tänapäevani.

1985. aastal pidi muuseum taas võtma maha oma senise püsiekspositsiooni ning sulgema külastajatele mõneks ajaks uksed, sest hoones algasid põhjalikud renoveerimistööd, mida teostas Poola firma Budimex.                               

1989. aasta 28. novembril avas muuseum oma lühikese tegutsemisperioodi jooksul juba kolmanda püsiväljapaneku. Selle loomise ajaks olid poliitilised olud märgatavalt muutunud ning muutused kajastusid ka võrreldes kahe varasema korraga põhjalikult ümber kujundatud ekspositsioonis – esimest korda sai pöörata tähelepanu emakeelse ülikooli loomisele 1919. aastal.  

Muuseumi filiaalina tegutses 1982. aasta septembris Veski (siis Burdenko) tänaval avatud Dmitri Uljanovi kortermuuseum. Muuseum asus korteris, milles oli elanud Vene revolutsionääri Vladimir Iljitš Lenini vend, kui ta lühikest aega Tartus arstiteadust õppis. Seoses muutunud poliitiliste oludega korraldati ümber ka sealne väljapanek. Filiaal nimetati ümber Tudengimuuseumiks ning see hakkas kajastama Tartu Ülikooli üliõpilaste eluolu Tartus läbi aegade. 1997. aastal Tudengimuuseum suleti ning sealsed esemed leidsid endale koha Tartu Ülikooli muuseumi põhiekspositsioonis Toomel.

2005. aastal jõudsid lõpule restaureerimistööd toomkiriku tornides. Samal aastal avas muuseum vanas anatoomikumis näituse, mis tutvustab selle meditsiini, kultuuri ja arhitektuuri seisukohast märkimisväärse sümboolse tähendusega hoone rohkem kui kahesaja-aastast ajalugu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatava piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel alustati 2009. aastal restaureerimistöödega Tartu tähetornis ning 2011. aasta aprillis avati tähetorn muuseumina.

2014. aasta alguses liideti muuseumiga Tartu Ülikooli kunstimuuseum ning sellest ajast alates kannab muuseum nime Tartu Ülikooli muuseum.

Kuna muuseumi põhiülesannete hulka kuulub ülikooli teadustöö hetkeseisu tutvustamine ning ülikooli ja teaduse populariseerimine, tegeleb muuseum jätkuvalt ka uute näituste koostamisega. Pärast esmaeksponeerimist muuseumi näitusesaalides lähetatakse need Eesti eri paikadesse, tutvustamaks seal Eesti teaduslugu ja Tartu Ülikooli.

Viimasel aastakümnel on märkimisväärselt laienenud muuseumi hariduslik tegevus. Koos uute näitustega töötatakse nüüd välja õppeprogrammid, mis aitavad anda kooliõpilastele lisateadmisi ning seletada lahti esmapilgul keerulisena tunduvaid teaduslikke probleeme. Muuseum peab oluliseks pakkuda koolidele tuge reaal- ja loodusteaduste õpetamisel, tutvustades õpilastele ajaloolisi teadusinstrumente ajaloolises keskkonnas ning pakkudes käed-külge-elamust füüsika- ja keemiaprogrammides.