Konverentsid

2019

RÜ100 konverents „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“

Illustratsioon: 1. detsembri 1919. aasta avaaktuse foto raamatust „Jaan Tõnisson“ (1965, New York). Eesti Kirjandusmuuseum.

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /.../ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu meelest see pole võimatu, kui professuure täidavad viiekümne aasta pärast eestlased.“

(G. J. Schulz-Bertrami kiri emale, St. Peterburg, detsember 1869).

2019 on mitme juubeli aasta. 1819 kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupojad said isiklikult vabaks, 100 aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ning täpselt poolele teele nende vahel jäi esimene laulupidu 1869. aastal. See kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides läbi mõeldud ja mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised, toetavad ja takistavad arengud? Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum võtavad need teemad kõneks ühisel konverentsil 5. detsembril 2019.

Konverentsi kava


9.00-11.00

Juhatab Lea Leppik

Hesi Siimets-Gross
(TÜ õiguse ajaloo ja Rooma õiguse dotsent), Merike Ristikivi (TÜ õiguse ajaloo dotsent), Katrin Kello (ETAgi vanemkonsultant)

„Teel vabaduse poole: Rooma õiguse põhimõte favor libertatis 18. sajandi Eesti- ja Liivimaa kõrgemate astmete kohtute materjalides“

Marten Seppel (TÜ varauusaja dotsent)

"Pärisorjuse kriitika algus Liivimaal. Johann Georg Eiseni teoreetilised tagamaad"

Marju Luts-Sootak (TÜ õiguse ajaloo professor)

„Talurahva vabastamine kui üks samm pikemas konstitutsioonilises protsessis modernse ühiskonna kujundamisel“

Kohvipaus 11.00-11.30

11.30-13.00

Juhatab Tiit Rosenberg


Toomas Anepaio ( Riigikohus, andmekaitsespetsialist-arhivaar )

„Miks 100, aga mitte 30?“

Mariya Oinas (TÜ doktorant)

“Migration of Estonian peasants in the Russian Empire in the late nineteenth and early twentieth centuries on the example of Kazakhstan”

Ken Kalling (TÜ meditsiinajaloo assistent), Erki Tammiksaar (Eesti Maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskuse vanemteadur)

„See on tõepoolest häbiväärne, et meie eestlastel on rohkem mõistust kui meie sakslastel“

Lõunapaus 13.00-14.00

14.00-16.00

Juhatab Marju Luts-Sootak


Andris Šnē (Dr. hist. University of Latvia)

“Towards the national university in Latvia: higher education and research in late 19th and early 20th century Latvia”

Toomas Hiio (Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja teadusalal)

“19. sajandi Tartu ülikool: seisuste sepikoda“

Terje Lõbu (TÜ muuseumi kuraator)

„Jaan Sarv, üks Eesti ülikooli rajajaid“

Tiit Rosenberg (TÜ emeriitprofessor)

„Esimesed ajaloo õppejõud ja üliõpilased“

Ettekannete teesidega on võimalik tutvuda siin

16.15-18.00

TÜ muuseumi väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 47. numbri „Kas me sellist rahvusülikooli tahtsime?“ esitlus.

TÜ muuseumi kolleegipreemia Aasta Tullio väljakuulutamine.

Üritus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Tartu Ülikooli muuseum on korraldanud kolm konverentsi sarjas, kus on analüüsitud rahvusülikooli arenguid 100 tegevusaasta vältel. Seejuures eriline rõhk on olnud Tartu Ülikooli viimasel 25 tegevusaastal ja üleminekuajal. Konverentside eesmärk on edendada Tartu Ülikooli mineviku ja tuleviku uurimist erinevates valdkondades. Senised tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste sarjas, mille uuemad numbrid asuvad veebis siin

Varasemate konverentside kohta on leitav info siin