Käimasolevad projektid

Tartu Ülikooli muuseumi kultuuriloolised kogud

(alates 2006)

TÜ muuseumi kogud on osa Eesti teaduskollektsioonist, mida toetab oma finantseeringuga Haridus- ja teadusministeerium (vaata teaduskollektsiooni). Olulisemad tulemused on järgmised.

  • Fotomaterjalide digiteerimine, andmete sisestamine elektronkataloogi Ester ja Tartu Ülikooli raamatukogu elektroonilisse repositooriumi DSpace. Digiteeritud fotomaterjalide hoiustamine spetsiaalsetesse hoiustamistarvikutesse (alates 2007).

  • Trükiste sisestamine andmebaasi Ester (alates 2007).

  • Muuseumikogu kollektsioonide teaduslik kirjeldamine erialaspetsialistide abiga:

    • keemiaprofessor Carl Schmidti kemikaalide kollektsioon 316 sü (Hannes Hagu, 2006–2008)

    • farmaatsiaprofessor Georg N. Dragendorfi farmakoloogiliste kollektsioonide (nn Droogide muuseum) droogide kogu 720 sü, kiinapuukoorte kogu 378 sü ning parkainete ja derivaatide kogu 90 sü (Kerly Kustavus, 2007–2010);

    • füsioloogia eksperimentaalriistade kogu 178 sü (Peet-Henn Kingisepp, 2008–2010).

  • „Füsioloogiariistade kogu TÜ ajaloo muuseumis“, kataloogi käsikiri (2011). (P.-H. Kingisepp).

  • Muuseumikogusse vastuvõetud uute museaalide ning teaduslikult kirjeldatud museaalide andmete sisestamine kultuuriväärtuste andmebaasi KVIS (2006–2011).

  • Muuseumide infosüsteemiga MuIS liitumine, andmete ülekandmine ja sisestamine alates 2012. aastast.

  • TRÜ eksperimentaaltöökojas aastail 1974–1995 tellimustööna Eesti, Nõukogude Liidu ja välismaa asutustele valmistatud/konstrueeritud aparatuuri väljaselgitamine. Koostatud andmebaas 74 aparaadi andmetega (Ado Jaagosild, 2009).

  • TRÜ fotolaboratooriumi negatiivide kogu (1949–1995) süstematiseerimine, andmete kogumine ja täiendamine. Koostatud andmebaas ca 50 000 negatiivi kohta (Janet Laidla, 2010–2013).

  • Spetsiaalse hoidlamööbli soetamine arhiiv- ja tekstiilikogudele (kaks kaardisahtlit, 2009) ning foto- ja kultuuriloolistele kogudele (kaks metallkappi, üks metallriiul, 2010). Nõuetekohaste hoiustamisvahendite soetamine fotomaterjalidele (paber, ümbrised, karbid), arhiivmaterjalidele (papp, paber, mapid) ja esemetele (hoiukarbid ning -kastid (2009–2010)). (2007–2011).

 

Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?

Tartu Ülikooli muuseum osaleb kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu algatatud Eesti muuseumide ühises lähimineviku ainese kogumise juhtprojektis „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?“, mille sihiks on kogumispoliitika senisest paremini läbi mõelda ja muuseumide vahel kooskõlastada. Ühiseks väljundiks on Eesti Vabariigi 100. aastapäeval (2018) korraldatav ühisnäitus, mis keskendub Eesti taasiseseisvumise protsessile 1987–2000. Tartu Ülikooli muuseumi teema on ülikoolireform – kuidas nõukogulikust Tartu Riiklikust Ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Soovime kaasata erinevate erialade üliõpilasi ja õppejõude. Muuseum on huvitatud nii esemelisest kui ka suulisest, kirjalikust ja visuaalsest pärandist.