Käimasolevad projektid

Kunst või teadus (2021-2023)

Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostööprojekt võtab fookusesse kunsti ja teaduse põimingud minevikus ja tänapäeval.

Projekti ühe tulemusena sündiva uurimusliku näituse keskmes on kunsti seosed reaal- ja loodusteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste vastastikmõjud Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika ja zooloogia, meditsiini, klimatoloogia, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on teadvustada visuaalkultuuri tähtsust mitte ainult teaduse vahendamisel, vaid ka teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel.

Praegusel tormilise digiarengu ja tõejärgsuse ajastul on kunsti ja teaduse dialoog leidnud järjest enam tähelepanu, millest annavad tunnistust paljud erakordselt põnevad ja uuenduslikud uurimis-, näituse- ja loomeprojektid üle kogu maailma. Ka Eesti kunsti, visuaalkultuuri ja teaduse põimingute mitmetahuline ajalugu on nüüdisajal vägagi aktuaalne. Kunst ja teadus otsivad taas omavahel kontakti, kuid nende ajaloolised seosed on suuresti unustatud. Ühelt poolt on traditsioonilises kunstiajaloos kunstnike koostööd teadlastega, ekspeditsioone, teadusjooniste loomist jms kirjeldatud üksnes „tõelise“ kunstiloome eelloo või kõrvalnähtusena. Ometi võiksime eriti 19. sajandi Balti kunstiajalugu kirjutada ümber ka teaduse perspektiivist, näidates, et nii mõnegi autori puhul oli kõrvaline hoopis „kunst kunsti pärast“. Teiselt poolt on teadustööga seotud pildid jäänud tagaplaanile ka teaduse ja teadmiste ajaloos, kus on alles hiljuti asutud tundma huvi nende rolli ja eripära vastu teadmiste loojana.

Erilist tähelepanu soovime pöörata naiste osale Eesti teaduse ajaloos. Enamasti meestest tippteadlastele keskenduvas teadusloos unustatakse tihti tõsiasi, et teadusjooniste autorite ja seega ka teadmiste loojate seas on alati olnud silmapaistvalt palju naisi. Sageli olidki teadusjoonised naisele ainus võimalus teadusega tegeleda.

Rõhutades visuaalkultuuri olulisust teadmiste loomisel nii tänapäeval kui ka ajalooliselt, soovime teadvustada visuaalse kirjaoskuse vajalikkust. Esmapilgul realistlike ja detailitäpsetena näivatest teadusjoonistest ilmneb üldistuse ja skematiseerimise tähtsus teadmiste loomisel, aga samuti nähtuvad neist ideoloogiad ja võimusuhted. Seega aitab visuaalkultuur ilmekalt selgitada teadmiste ajaloo kriitilise mõtestamise vajalikkust ning teaduse ja teadmiste muutumist ajas. Kuna Eestis on teadust valdavalt käsitletud positivismi ja progressi võtmes, on jäänud varju selle tihedad seosed võimuga. Ometi pakub teadmiste ajaloo ja selle visuaalsete allikate ümbermõtestamine head võimalust tegeleda kolonialismi, keskkonna, rassi, etnilisuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud teemadega, mis on tänapäeval Eesti kunsti-, kultuuripärandi- ja muuseumiväljal põhjustanud teravaid arutelusid.

Mõtteliselt jätkab projekt visuaalkultuuri valdkonnaülese uurimise suunda, mida Eesti Kunstimuuseumis on esindanud näitused „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris“ (2013, kuraator Tiina Abel), „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ (2018, kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem) ja „Vallutaja pilk“ (2019, kuraatorid Linda Kaljundi, Eha Komissarov ja Kadi Polli). Visualiseerimise rolli õppe- ja teadustöös on varem käsitlenud Jaanika Anderson oma doktoritöös „Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)“ [„Antiikkunsti retseptsioon: Tartu Ülikooli kunstimuuseumi valandikogud Euroopa ajaloolises, ideoloogilises ja akadeemilises kontekstis (1803–1918 )“] (2015).

Projekt on mitmetahuline ja uudne nii oma eesmärkide kui ka praktiliste väljundite poolest. Lisaks 2022. aastaks Kumu kunstimuuseumisse ja 2023. aastaks Tartu Ülikooli muuseumisse kavandatud näitustele hõlmab see teemat laiemalt tutvustava kataloogi väljaandmist, rahvusvahelist konverentsi (2023), publiku- ja haridusprogramme, ning ainekursusi Eesti Kunstiakadeemias. Sellele eelneb Tartu Ülikooli mitmekesiste teaduskollektsioonide, aga ka teiste Eesti mäluasutuste kogudes säilitatava materjali kaardistamine ning teemast huvitatud spetsialistide koostöövõrgustiku ülesehitamine. Kunsti ja teaduse põimingute analüüsimisel peame väga tähtsaks ka loomepõhist uurimistööd ja kunstnike kaasamist. Uudsete tõlgendusviiside otsimine avab uusi võimalusi ka edasiseks kollektsioonidel põhinevaks uurimistööks.

Töörühm

Kuraatorid-uurijad: Jaanika Anderson ja Ken Ird (Tartu Ülikooli muuseum), Kadi Polli ja Kristiina Tiideberg (Eesti Kunstimuuseum ‒ Kumu kunstimuuseum), Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) Uurijad: Lea Leppik, Ingrid Sahk, Anu Rae (Tartu Ülikooli muuseum)

Kunstnik: Kristina Norman

Ruumikujundaja ja graafiline disainer: Jaanus Samma

Projekti raames kaardistatakse järgmiste mälu- ja teadusasutuste kogusid: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maaülikooli loodusteaduslikud kogud, Eesti Tervisemuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu, TalTechi muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu.

Tartu Ülikooli muuseumi kultuuriloolised kogud

(alates 2006)

TÜ muuseumi kogud on osa Eesti teaduskollektsioonist, mida toetab oma finantseeringuga Haridus- ja teadusministeerium (vaata teaduskollektsiooni). Olulisemad tulemused on järgmised.

  • Fotomaterjalide digiteerimine, andmete sisestamine elektronkataloogi Ester ja Tartu Ülikooli raamatukogu elektroonilisse repositooriumi DSpace. Digiteeritud fotomaterjalide hoiustamine spetsiaalsetesse hoiustamistarvikutesse (alates 2007).

  • Trükiste sisestamine andmebaasi Ester (alates 2007).

  • Muuseumikogu kollektsioonide teaduslik kirjeldamine erialaspetsialistide abiga:

    • keemiaprofessor Carl Schmidti kemikaalide kollektsioon 316 sü (Hannes Hagu, 2006–2008)

    • farmaatsiaprofessor Georg N. Dragendorfi farmakoloogiliste kollektsioonide (nn Droogide muuseum) droogide kogu 720 sü, kiinapuukoorte kogu 378 sü ning parkainete ja derivaatide kogu 90 sü (Kerly Kustavus, 2007–2010);

    • füsioloogia eksperimentaalriistade kogu 178 sü (Peet-Henn Kingisepp, 2008–2010).

  • „Füsioloogiariistade kogu TÜ ajaloo muuseumis“, kataloogi käsikiri (2011). (P.-H. Kingisepp).

  • Muuseumikogusse vastuvõetud uute museaalide ning teaduslikult kirjeldatud museaalide andmete sisestamine kultuuriväärtuste andmebaasi KVIS (2006–2011).

  • Muuseumide infosüsteemiga MuIS liitumine, andmete ülekandmine ja sisestamine alates 2012. aastast.

  • TRÜ eksperimentaaltöökojas aastail 1974–1995 tellimustööna Eesti, Nõukogude Liidu ja välismaa asutustele valmistatud/konstrueeritud aparatuuri väljaselgitamine. Koostatud andmebaas 74 aparaadi andmetega (Ado Jaagosild, 2009).

  • TRÜ fotolaboratooriumi negatiivide kogu (1949–1995) süstematiseerimine, andmete kogumine ja täiendamine. Koostatud andmebaas ca 50 000 negatiivi kohta (Janet Laidla, 2010–2013).

  • Spetsiaalse hoidlamööbli soetamine arhiiv- ja tekstiilikogudele (kaks kaardisahtlit, 2009) ning foto- ja kultuuriloolistele kogudele (kaks metallkappi, üks metallriiul, 2010). Nõuetekohaste hoiustamisvahendite soetamine fotomaterjalidele (paber, ümbrised, karbid), arhiivmaterjalidele (papp, paber, mapid) ja esemetele (hoiukarbid ning -kastid (2009–2010)). (2007–2011).

 

Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?

Tartu Ülikooli muuseum osaleb kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu algatatud Eesti muuseumide ühises lähimineviku ainese kogumise juhtprojektis „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?“, mille sihiks on kogumispoliitika senisest paremini läbi mõelda ja muuseumide vahel kooskõlastada. Ühiseks väljundiks on Eesti Vabariigi 100. aastapäeval (2018) korraldatav ühisnäitus, mis keskendub Eesti taasiseseisvumise protsessile 1987–2000. Tartu Ülikooli muuseumi teema on ülikoolireform – kuidas nõukogulikust Tartu Riiklikust Ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Soovime kaasata erinevate erialade üliõpilasi ja õppejõude. Muuseum on huvitatud nii esemelisest kui ka suulisest, kirjalikust ja visuaalsest pärandist.