Aprillis 2018 ilmus esimene ülevaatlik raamat Tartu toomkiriku kaheksasaja aasta pikkusest ajaloost!
Koguteos „TARTU TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ annab sissevaate nii hoone arhitektuuriloost kui ka siin hoones tegutsenud asutustest kaheksasaja aasta jooksul.
Toomkiriku loos peegeldub Euroopa ja Eesti kultuurilugu läbi kaheksa sajandi. Hoone ainulaadne arhitektuur – nii keskaegse kui ka valgustusajastu ehituskunsti tipp Eestis – teeb sellest unikaalse mälestise kogu Euroopas. Tartu toomkirik oli suurim keskaegne kirik Eestis, Tartu piiskopkonna süda, mida hakati ehitama juba 13. sajandil. Lõpliku kuju sai hoone 15. sajandi lõpuks, olles siin piirkonnas ainus pühakoda, millel oli keskaegsele katedraaligootikale omane kaksiktornidega fassaad. Järgmistel sajanditel jäi hoone varemetesse, et taas 19. sajandi alguses tõusta tuhast – seekord ülikooli tarkuse templina. 175 aastat tegutses toomkiriku kooriruumist ümberehitatud osas ülikooli raamatukogu, viimastel aastakümnetel on hoone koduks ülikooli muuseumile.
Esmakordselt saavad mitmete tunnustatud uurijate uurimistulemused kokku ühes raamatus. Esile võiks tuua tuntud kunstiloolase Kaur Alttoa, kes on uurinud toomkiriku ajalugu üle 20 aasta ning kelle sulest pärinevad nii peatükid toomkiriku ehitusloost keskajal, muudatustest 17-18. sajandil ning restaureerimistööst ning muudatustest viimase aastasaja jooksul. Heiki Valk ja Martin Malve tutvustavad toomkalmistuga seonduvat teadmist. Juhan Maiste koos Anu Ormisson-Lahega avavad tagamaid, mis lõi aluse toomkiriku uueks õitsenguks 19. sajandi alguses – luues monumendi, mis on tähenduslik nii Eesti kui ka Euroopa tasandil. Lisaks ülevaatlikud artiklid ajast, kui toomkirik oli piiskopkonna keskus (Madis Maasing, Mihkel Mäesalu), ülikooli raamatukogu (Malle Ermel) ning lõpetuseks lugu sellest, kuidas tegutseb siin hoones ülikooli muuseum (Lea Leppik).
Tegemist on esimese raamatuga Tartu toomkirikust, kus on kokkuvõtlikult sees uurimistulemuste praegune seis. Lisaks tekstilisele osale on raamatus üle 400 foto ja illustratsiooni, sh unikaalsed joonised ja skeemid (nt Tartu toomkiriku ehitusetapid, Tartu bastionide kaart, Tartu ülikooli raamatukogu ruumide plaan aastast 1981 jmt).
Lisaks tekstidele ning pildimaterjalile leiab raamatust ka mälestusi raamatukogu ja muuseumi varastest aastatest selles majas.
Kuigi raamat on eestikeelne, siis leiab teose lõpuosast ka põhjaliku inglisekeelse kokkuvõtte.
Raamatu sisukord:
Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Tartu toomkiriku kaheksa sajandit
Mariann Raisma
Tartu toomkiriku ehitusetapid
Koostajad Kaur Alttoa, Raul Vaiksoo
Kui Toomemäel asus piiskop. Tartu piiskopkonna ajaloo põhijooned
Madis Maasing, Mihkel Mäesalu
Tartu piiskoppide loend
Koostajad Madis Maasing, Mihkel Mäesalu
Tartu Toomemägi keskajal. Piiskopilinnus ja ülalinn
Kaur Alttoa
Liivimaa võimsaim katedraal. Toomkiriku ehituslugu
Kaur Alttoa
Altarid Tartu toomkirikus
Koostajad Anu Mänd, Mariann Raisma
Toomkirik ja kirikaed kui kalmistu
Heiki Valk
Inimluud Tartu toomkirikust. Haigused ja vigastused
Martin Malve
Allakäik. Toomkirik Liivi sõjast ülikooli taasavamiseni
Kaur Alttoa
Toomkirik valgustusajastu valgusel. Varemetest kerkib raamatukogu
Juhan Maiste, Anu Ormisson-Lahe
Toomkirik 19. sajandi lõpust 21. sajandini. Restaureerimine ja ümberehitused
Kaur Alttoa
Tarkuse tempel. 175 aastat ülikooli raamatukogu Toomel
Malle Ermel
Tartu Ülikooli raamatukogu ruumid 1981. aastal
Koostaja Malle Ermel
Mälestusi aastatest 1806–1981
Koostajad Ago Pärtelpoeg, Mariann Raisma
Muusade mägi. Ülikooli muuseum toomkirikus
Lea Leppik
Mälestusi aastatest 1982–1997
Koostajad Terje Lõbu, Mariann Raisma
Raamatu meeskond:
Väljaandja: Tartu Ülikooli muuseum
Koostajad: Mariann Raisma, Krista Andreson
Autorid: Kaur Alttoa, Malle Ermel, Lea Leppik, Madis Maasing, Juhan Maiste, Martin Malve, Mihkel Mäesalu, Anu Ormisson-Lahe, Heiki Valk
Toimetaja: Anu Lepp
Keeletoimetaja: Sirje Toomla
Tõlkija: Juta Ristsoo
Inglisekeelse kokkuvõtte toimetaja: Scriba OÜ
Kujundaja: Maarja Roosi (TÜ multimeedia talitus)
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda
Raamatu väljaandmist on toetanud: Tartu linn, Tartu Ülikool, Muinsuskaitseameti programm „Pühakodade säilitamine ja areng“, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ja Eesti Rahvuskultuuri Fond
Ajaloolised illustratsioonid pärinevad: ARC Projekt OÜ, Armémuseum (Rootsi), Bildarchiv Foto Marburg, Philipps-Universität Marburg, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Herder Institut, Bildarchiv, Korporatsioon “Ugala”, Latvijas Nacionālā bibliotēka, Latvijas Universitātes, Akadēmiskā bibliotēka (Läti), Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv , Rīgas vēstures un kuģniecības muzejs, Riksarkivet (Rootsi), Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Sihtasutus Virumaa Muuseumid.
Kontakt: Mariann Raisma, mariann.raisma@ut.ee, 5221702