Martin Heinrich Rathke

Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu

Arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog Martin Heinrich Rathke

25. august 1793 Danzig (Gdańsk) – 15. september 1860 Königsberg

Martin Heinrich Rathke sündis Danzigi (Gdański) laevaehitaja peres ja sai koolihariduse kodulinna gümnaasiumis. Aastatel 1814–1818 õppis ta Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja arstiteadust ning töötas seejärel Danzigis arstina. 1825. aastal sai temast kohaliku linnahaigla ülemarst ja järgmisel aastal kreisifüüsikus (omaaegne tervishoiunõunik); ühtlasi oli ta kohalikus gümnaasiumis õpetaja. Sel ajal avaldas ta oma esimesed loodusteaduslikud uurimused. Juba 1825. aastal valiti ta Saksa loodusteadlaste akadeemia Leopoldina liikmeks.

Aastail 1829–1835 oli Rathke Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja meditsiinisemiootika professor ning pidas loenguid ka zooloogiast ja võrdlevast anatoomiast. Tartu perioodil avaldas ta trükis oma fundamentaalse avastuse, et nii lindudel kui ka imetajatel võib ühes varajases embrüonaalse arengu faasis märgata lõpusepilusid. See avastus tõestas kõigi selgroogsete lootelise arengu ühtsust ja aitas palju kaasa üldiste evolutsiooniideede väljakujunemisele. Tema järgi on nime saanud selgroogsete loomade ja inimese loote suukoopas leiduv väljasopistis: Rathke tasku.

1835. aastal läks Rathke Tartust edasi Königsbergi Ülikooli, kus võttis üle Karl Ernst von Baerist vabaks jäänud anatoomia ja zooloogia õppetooli. Königsbergis rajas Rathke uue anatoomiainstituudi ja oli aastatel 1852–1853 ka sealse ülikooli rektor.

Tunnustused

1832 Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige

1851 Göttingeni Teaduste Akadeemia välisliige

1855 Londoni Kuningliku Seltsi välisliige

1858 Baieri Teaduste Akadeemia välisliige