Johannes Aavik



Foto:
Tartu Ülikooli raamatukogu kogu

Keeleteadlane, Tartu Ülikooli lektor Johannes Aavik


8. detsember 1880 Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm

Johannes Aaviku huvi emakeele vastu tärkas juba koolipõlves. Pärast Kuressaare Gümnaasiumi lõpetamist õppis ta keeleteadust Tartu Ülikoolis (1902–1903), Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis (1903–1905) ning Helsingi Ülikoolis (1906–1910). Õpingud Helsingis lõppesid filoloogiakandidaadi kraadiga.

Suurema osa oma elust teenis Aavik leiba õpetajana. Ta pidas õpetajaametit Jaltas, Tartus ja Kuressaares, kuid töötas ka Postimehe toimetuses (1912–1914) ning nõuniku ja inspektorina Haridusministeeriumis. Aastatel 1926–1933 oli Aavik Tartu Ülikooli lektor.

1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus jätkas oma keeleteaduslikku tegevust.

Aaviku elutööks kujunes eesti kirjakeele uuendamine. Tema ettepanekul on tänapäevase eesti keele sõnavarasse jõudnud arvukalt sõnu nii eesti murretest kui ka laenudena soome keelest, kuid ta lõi ka täiesti uusi sõnu.

Tunnustus

1938 Valgetähe II klassi teenetemärgi kavaler

1940 Eesti Kirjanduse Seltsi auliige