Johan Georg Gezelius

Teoloog ja rahvahariduse edendaja

3.02.1615, Rootsi - 20.01.1690, Soome

Gezelius alustas õpinguid Värmlandi gümnaasiumis, jätkas Uppsala ülikoolis ja seejärel juba Tartus Academia Gustavianas, mille lõpetas 1638. aastal filosoofiamagistri kraadiga. Samas algas ka  tema akadeemiline karjäär: 1641–49 oli ta heebrea ja kreeka keele professor ning 1643–49 ka teoloogia erakorraline professor. Aastast 1645 oli ta Gezelius Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor ja 1646. aastast õpetaja. Aastail 1649–60 viibis Gezelius kuninganna Kristiina kutsel Stockholmis, kus korraldas Rootsi kirikuelu. Seejärel pöördus ta tagasi Tartusse, kus oli aastatel 1660–64 Academia Gustaviana prokantsler, Liivimaa kindralsuperintendent ja ülemkonsistooriumi esimees. 1661. aastal sai  Gezelius Uppsala ülikooli teoloogiadoktoriks ning 1664. aastal nimetati ta Turu piiskopiks ja sealse ülikooli prokantsleriks.

Gezeliuse suurimaks teeneks on rahvahariduse arendamine ja õpikute kirjutamine. Tartus töötades pani ta kokku kreeka keele grammatika, mida kasutati Rootsi ja Soome gümnaasiumites ning ülikoolides veel 19. sajandilgi. Võrreldes varasematega paistis Gezeliuse kreeka keele grammatika silma lühiduse ja ülevaatlikkusega, mis oligi koostaja põhimõte. Kokku ilmus tema sulest üle 150 kirjutise nii ladina, kreeka kui ka rootsi ja soome keeles. Tema kaasabil ilmusid ka soomekeelne  M. Lutheri katekismus (1674) ja piibel (1685).

Ka Gezeliuse järglased, poeg Johannes Gezelius noorem ja pojapoeg piiskop Johannes Gezelius noorim, olid tuntud teoloogid.