Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet

Muuseumi seitsmendal korrusel olev näitus on pühendatud füüsik Georg Friedrich Parrotile (1767–1852), kes oli 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor.

Tartu Ülikooli muuseumi kogudesse kuulub väärtuslik füüsikariistade kollektsioon, mis on pärit 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest ning mida tuntakse G. F. Parroti kabinetina. Kaks sajandit tagasi rajas Parrot Vene impeeriumi parima füüsikalabori, kus tehti katseid ja demonstratsioone kõigis peamistes füüsikaharudes ning kus alustati füüsikaga tegelemist selle tänapäevases mõttes. Füüsikakabinetis eksponeeritavad ajaloolised teadusinstrumendid lubavad tänapäevalgi suurepäraselt füüsikaseaduste põhialuseid selgitada.

Näitusel saab eraldi tähelepanu elekter, mis oli 19. sajandi algul uus ja vähetuntud uurimisvaldkond. G. F. Parrot tegi selles vallas mitu olulist teadusavastust, andes muu hulgas esimese teadlasena maailmas õige seletuse Volta sambas toimuvale. Nimelt sai Parrot aru, et pinge tekib sambas metallide ja happe koosmõjus keemilise reaktsiooni tulemusena.

Parroti kabinetis oleva väljapanekuga tutvustatakse elektriga seotud teemasid lihtsal ja arusaadaval viisil. Siin saab oma käega panna liikuma elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, tutvuda lähemalt juhtide, pooljuhtide ja isolaatoritega, uurida aku tööpõhimõtet ning katsetada Ohmi seadust.

Näituse koostajad on Virge Lell, Lea Leppik, Mairo Rääsk, Risto Sarv, Maris Tuuling ja Henn Voolaid. Näituse kujundas Evelin Urm.