Friedrich Menius

Tartu ülikooli esimene ajalooprofessor

1593 Saksamaa, Woldeck - 1659 Rootsi või Põhja-Ameerika

Meniuse haridustee algas Friedlandi linnakoolis ning jätkus Rostocki ja seejärel Greifswaldi ülikoolis. 1617. aastal Menius abiellus ning peagi sündis neil kaks last, kuid 1621. aastal lahkus ta pere juurest ja läks pastoriks Poola. Vilniuse ja Grodno lähistel elades hakkas teda huvitama Liivimaa ajalugu. Peagi abiellus Gezelius  uuesti tulevase Tartu professori Georg Manceliuse õega. 1630. aastal sai Meniusest Tartu gümnaasiumi professor ja 1632. aastal esimene ajalooprofessor äsja avatud Academia Gustavianas.

Meniusel oli palju huvisid: ajalugu, geograafia, filosoofia, kirjandus. Tema unistus oli kirjutada põhjalik Liivimaa ajalugu ja ehkki see jäi täies ulatuses teostamata, sai suur eeltöö tehtud. 1633. aastal ilmus ajalooline ülevaade Liivimaa õiguskorra arengust ning 1635. aastal Liivimaa rahvastikust enne sakslaste tulekut, kus ta räägib muu hulgas eesti ja läti rahvalaulude esitamisest ning tema sulest ilmub esimene eesti rahvalaulu kirjeldus. Tartu ülikooli ajaloo seisukohalt on väga oluline tema kirjeldus Academia Gustaviana avatseremooniast.

Kahjuks ei saanud Menius kaua Tartus töötada, sest 1637. aastal esitas kohalik pastor E. Pegius talle süüdistuse kahenaisepidamises. Menius, kes polnud esimesest naisest lahutatud, põgenes arreteerimise eest Taani võimu all olevale Saaremaale ning sealt edasi Taani ja Rootsi. Tartu Õuekohus tunnistas Meniuse süüdi „nõiduses, varguses, liiderdamises ja abielurikkumises“. Tema teosed määrati konfiskeerimisele ning ta ise kuulutati lindpriiks. 1638. aastal tagandas ülikool ta ametist süüdistatuna omavolilises lahkumises.

Menius asus elama Stockholmi venna juurde, kes oli kuninglikus õuekohtus kokk. Endine ajalooprofessor leidis tööd vasekaevanduses ülevaatajana, ent sattus peagi oma vaadete tõttu võimudega vastuollu. Oma filosoofilises töös Consensus Hermetico-Mosaicus“ käsitles ta antiikaja müstilis-okulistlikke õpetusi, milles nähti Rootsis vastuolu ristiusu põhidogmadega. Menius vahistati ja anti kohtu alla – ta vabanes alles siis, kui oli oma vaadetest lahti öelnud.

Just Friedrich Menius oli see, kes kasutas esimesena Tartu kohta nime Emajõe Ateena.