Emil Kraepelin



Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu

Psühhiaater, psüühiliste haiguste klassifikatsiooni rajaja Emil Kraepelin

15. veebruar 1856 Neustrelitz – 7. oktoober 1926 München

Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin sündis muusikute perre, tema isa Karl Wilhelm oli endine ooperilaulja ja muusikaõpetaja. Bioloogiat õpetas Emilile vend Karl, kellest hiljem sai Hamburgi zooloogiamuuseumi direktor.

Kraepelin õppis Leipzigis ja Würzburgis arstiteadust. Leipzigis tudeeris ta Paul Flechsingi juures neuropatoloogiat ja Wilhelm Wundti juures eksperimentaalpsühholoogiat. Just Wundti teooriad äratasid Kraepelinis kogu elu kestnud huvi eksperimentaalpsühholoogia vastu.

Oma 1883. aastal ilmunud kliinilise psühhiaatria käsitluses kutsus Kraepelin üles otsima vaimuhaiguste taga füüsilisi põhjuseid ning leidis, et psühhiaatrias tuleks kasutada vaatlust ja eksperimenti nagu teisteski loodusteadustes. Ühtlasi pani Kraepelin aluse tänapäevasele psüühikahäirete klassifitseerimise süsteemile. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni psühhiaatriliste haiguste klassifikatsioon „Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders“ ning Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon põhinevad Kraepelini kirjeldatud süsteemil.

Aastail 1886–1891 oli Kraepelin Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor. Ta rajas siin esimese eksperimentaalpsühholoogia labori, kus muu hulgas uuriti mitmesuguste ainete, näiteks kohvi või alkoholi mõju närviprotsessidele.

Pärast Tartust lahkumist oli Kraepelin aastatel 1891–1903 Heidelbergi Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja. 1902. aastal avastas ta seal koos Alois Alzheimeriga Alzheimeri tõve. Aastatel 1903–1922 oli Kraepelin Müncheni psühhiaatriakliiniku juhataja. 1917. aastal avati tema eestvedamisel Saksamaal psühhiaatriline uurimisinstituut, millest kasvas välja Max Plancki Psühhiaatriainstituut.

Kraepelini peetakse tänapäeva teadusliku psühhiaatria, psühhofarmakoloogia ja psühhiaatrilise geneetika rajajaks. Teisalt oli ta ka eugeenika ja rassilise hügieeni pooldaja. Kraepelin oli esimene, kes tõendas, et sarnaselt somaatiliste haigustega on ka vaimsetel haigustel oma kindel kulg.