Aarded | Treasures

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises toomkirikus, Tartu Ülikooli kunstimuuseum ülikooli peahoones ja Tartu tähetorn peidavad endas ülikooli ajaloo, teaduse, kunsti ja astronoomiaga seotud ainulaadseid aardeid. 
 

The University of Tartu Museum in the historic Cathedral, the University of Tartu Art Museum and the Old Observatory hold extraordinary treasures of university's history, science, art and astronomy.

 

TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM | UNIVERSITY OF TARTU MUSEUM

 


Kuninglikud võimu ja vastutuse sümbolid anti Tartu ülikooli 1632. aasta avapidustustel vastvalitud rektorile. Sümbolväärtusega unikaalne komplekt tähistab 400-aastase ülikooli alguslugu.
Eesti ainus avalikkusele avatud keskaegne hauakamber ja õpetatud vaimuliku Stephanus de Velde hauda tähistav paest hauaplaat kunagises Vana-Liivimaa uhkeimas katedraalis. 

.

Royal symbols of power and responsibility were given to the newly-elected rector during the opening festivities of the university of Tartu in 1632. This symbolic set of regalia represents the beginning of the 400-year-old university.

A unique medieval tomb in Estonia and a limestone grave slab that marked the grave of the learned cleric Stephanus de Velde in the greatest cathedral at the time in Old Livonia.

 

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM | UNIVERSITY OF TARTU ART MUSEUM

 

 

Kaks 3000 aasta vanust Egiptuse inimmuumiat, mis on haruldased kogu Baltikumis ja Soomes.
Haruldane saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724–1804) surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.

 

Two 3000-year-old Egyptian mummies that are unique in the Baltic countries and Finland.
The rare deathmask of German philosopher Immanuel Kant (1724-1804). There are only two known deathmasks of his in the world.

 

TARTU TÄHETORN | OLD OBSERVATORY

 


Fraunhoferi läätsteleskoop, mida peeti selle valmimise hetkel maailma parimaks teleskoobiks, mõõtis tähetorni tolleaegne juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve ühena esimestest tähe kauguse.
Umbes ajavahemikus 1250-1350 araabia kalifaadi aladel valmistatud Araabia taevagloobus on üks väheseid sellest perioodist säilinud eksemplare.

 

The Fraunhofer refractor, which was considered the best telecope in the world at the time of its construction, was used by director of the observatory Friedrich Georg Wilhelm Struve to measure the distance of a star.
The Arabic celestial globe from 13th or 14th centuries is one of few remaining globes from this period in the world.