Ülikooli mäluasutused tähistavad sel nädalal akadeemilise pärandi päeva

Neljapäeval, 18. novembril tähistatakse kogu Euroopas akadeemilise pärandi päeva. Tartu Ülikooli muuseum, loodusmuuseum, botaanikaaed ja raamatukogu püstitavad selle auks nädalaks ajaks kesklinna erilise installatsiooni.

Uueturu ja Küüni tänava nurgale paigutatava peeglit kujutava installatsiooniga soovitakse panna tartlasi ja linna külalisi mõtlema ülikooli tähendusele ja selle rikkalikule pärandile oma elus. On ju Tartu Ülikool mõjutanud märkimisväärselt seda, mida ja kuidas me koolis õpime, milliseks on kujunenud Eesti ühiskonna- ja kultuurielu ning Tartu linn.

„Tähistame seda päeva igal aastal, et üha enam inimesi mõistaks akadeemilise pärandi erakordsust. Paljud pika ajalooga ülikoolid, sealhulgas Tartu Ülikool, on olnud väga tihedalt seotud linnade ja ka suuremate piirkondade arenguga,“ rääkis Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson.

Bioloog ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg sõnas: „Uute teadmiste loomisel ja probleemidele teaduspõhiste lahenduste leidmisel arendame edasi eelnevate põlvkondade kogutud teadmust. Bioloogias ja geoloogias kandub see edasi teaduskogude ja andmearhiivide kaudu. Akadeemilise pärandi päeval kutsun märkama ja kaasa mõtlema, kui vastutusrikas on nende andmete hoidmine järgmistele põlvedele.“

„Akadeemiline pärand ühendab mineviku, oleviku ja tuleviku vabalt, loomulikult ja loovalt,“ lisas ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. „See rikastab ühiskonda ja iga inimest, võimaldades tunnetada ja mõista, kuidas mõni 19. või 20. sajandil maailma muutnud avastus võib saada tulevikuteadmiste ja -ideede aluseks. Järgmisel aastal 220. tegutsemisaastat tähistavas ülikooli raamatukogus on seda aegade sidusust näha ja tunda.“

Akadeemilise pärandi päeval avavad Tartu Ülikooli mäluasutused – muuseum, loodusmuuseum, botaanikaaed ja raamatukogu – kõigile oma uksed ja sissepääs neisse on tasuta.

Tartu Ülikooli muuseum korraldab 18. novembril aastakonverentsi „Tullio Ilometsa 100 aastat“, mis seab tähelepanu keskmesse nii vaimse kui ka materiaalse pärandi, mille mõõdupuuks ei ole ühe inimese elu pikkus. Ülekanne algab kell 11 ja seda saab jälgida UTTV-s.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi fuajees saab näha erinäitust „Need ei ole kivid, vaid mineraalid, Marie“. Näitus jääb avatuks 18.–21. novembrini. 18. novembril kell 14 on võimalik piiluda muuseumi telgitagustesse ja võtta osa ekskursioonist geoloogiliste kogude juurde. Osalemiseks tuleb registreeruda telefonil 737 6076 või e-posti aadressil loodusmuuseum@ut.ee.

Tartu Ülikooli botaanikaaias on 18.–21. novembrini erinäitus ligi saja-aastasest Mehhiko sarvkäbikast, mis on üks vanimaid kasvuhoonetaimi botaanikaaia kollektsioonides. Palmihoones kasvav taim on tõenäoliselt seesama, mida akadeemik professor Teodor Lippmaa oma 1937. aasta süstemaatiliste ja taimegeograafiliste kogude raamatus kirjeldas.

Tartu Ülikooli raamatukogus on võimalik vaadata Eesti ajalehtede muutuvat nägu kajastavat näitust „Elu esiküljel. Eesti ajalehed 1821–2021“, samuti tunnustatud kunstnike Olga ja Priit Pärna ning nende kümneaastase poja Märt Rudolfi illustratsioonide näitust „Jäämäe tipp“. Aleksandr Puškinit tutvustab väljapanek „Lõbus nimi – Puškin!“, mis kujutab vene luuleklassikut anekdootlike ja absurdsete lugude, koomiksite, meemide ja isegi tänavakunsti peategelasena.

Akadeemilise pärandi päeva algataja on Euroopa akadeemilise pärandi võrgustik Universeum.

Foto: Silvia Luik