Kes võib ilma uskuda ...
(Ajaloolised ilmavaatlusriistad)
 
 

Vana - Kreeka loodusteaduses nimetati õhus esinevaid nähtusi meteoorideks. Sellest on tuletatud sõna "meteoroloogia".

Oma igapäevases töös kasutavad meteoroloogid mitmesuguseid ilmavaatlusriistu, mille abil mõõdetakse meteoroloogiliste elementide (temperatuur, õhurõhk, niiskus, tuule suund ja tugevus jm.) väärtusi. Nende seadmete hulka kuuluvad termo-, baro-, hügro- ja anemomeetrid, isekirjutavad aparaadid (-graafid), sademetemõõtjad jt.

Mõned neist meteoroloogide abivahenditest olid eksponeeritud TÜ ajaloo muuseumis näitusel "Kes vőib ilma uskuda ..." (15.sept.- 15. nov. 1999). Vanimad säilinud termomeetrid 19. saj. keskpaigast on valmistatud Saksamaal kuulsate meistrite Geissleri, Fuessi või Altmanni töökodades ning Inglismaal Kew' observatooriumis. Esindatud olid ka kohalikud, Tartu ülikooli meistri J. Chr. Brückeri tehtud termomeetrid. Eksponeeritud oli Brückeri ehitatud reisibaromeeter, mille leiutas füüsikaprofessor Friedrich Parrot. Seda tüüpi baromeetrit kasutas noorem Parrot Ararati ekspeditsioonil.

Meteoroloogia observatooriumis (metobsis) (1865 - 1947) kasutusel olnud vaatlusriistad on suuremas osas hävinud. Säilinutest oli eksponeeritud üks Wild - Fuessi tüüpi baromeeter aastast 1906 ning esimene Eestis kasutusele võetud Velitshko heliograaf (1901). Säilinud on veel meteorograaf, millega teostati aastatel 1928 - 1937 kõrgemate õhukihtide uurimisi aeroplaani abil.

Näituse üheks haruldasemaks mõõteriistaks oli Inglismaal Cambridge's aastal 1910 valmistatud aktinograaf (isekirjutav seade päikese otsekiirguse mõõtmiseks) koos päikesekiirguse registraatoriga. Selle riista maksumus oli 672 rubla, mille eest oleks saanud näiteks osta seitse Zeissi mikroskoopi. Selle mõõteriista abil teostati Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumis aastatel 1911 - 1915 esimesed aktinomeetrilised Päikese otsekiirguse mõõtmised.

Samuti olid välja pandud uuemad vaatlusriistad: baromeetrid, anemomeetrid, psühromeetrid, heliograaf jne.

 
 Ilmavaatluste ajalugu Tartus      Ilmavaatlusriistade leiutamine      Pilvede atlas      Definitsioonid
 
 
 
Kujundus ja tekst: Toomas Pung
Viimati muudetud: 19. 02. 2001