Foucault’ pendel

Tartu Ülikooli muuseumi fuajees asub Foucault’ pendel, mis teeb nähtavaks maakera pöörlemise.

Nime on see saanud prantsuse füüsiku Leon Foucault ’(1819-1868) järgi, kes konstrueeris esimese sellise pendli 1851. aastal Pariisi observatooriumi tarvis.

Et maakera pöörleb, oli teada juba ammu. Ka sarnaseid pendlikatseid oli tehtud varemgi, näiteks Itaalia füüsik Vincenzo Viviani juba 1661. Foucault’ oskas aga ära kasutada selle nähtuse välise efekti ja sealtpeale on taolised pendlid populaarsed kogu maailmas.

Kuidas pendel töötab? Inertsi mõjul püüab iga võnkuma pandud vabalt rippuv pendel säilitada oma võnkesihi. Kui pendel on õhutakistuse ületamiseks piisavalt pikk ja raske ning tema liikumine on täpselt jälgitav, siis on näha, kuidas Maa pendli alt ära pöördub. Lisaks sõltub pendli liikumine laiuskraadist (valem: T=24/sinϕ, T on aeg ja ϕ on laiuskraad). Põhjapoolusel teeks pendli nähtav liikumistee 24 tunniga päripäeva täisringi (tegelikult pöördub Maa, mis teeb selle ajaga vastupäeva ringi ümber oma telje). Ekvaatoril  poleks aga mingit efekti näha.

Tartu asub 58° 23’ põhjalaiusel, ja siin on pendli liikumine hästi jälgitav.

Pendli aluseks oleval kujutisel on 1849. aastast pärit maakaart. Kaardi piirkond on valitud nii, et vaatajal oleks selge pendli ligikaudne asukoht ning liikumise suund üle oma asukohapunkti põhjapooluse suunas.

Muuseumis asuv Foucault’ pendel tehti esialgu Tähe tänaval asunud Tartu Ülikooli füüsikahoone jaoks. Pendel avati 6. novembril 1999. Seoses füüsikute väljakolimisega toodi pendel 2014. aastal üle Tartu Ülikooli muuseumisse.

Tartu Ülikooli muuseumis oleva Foucault ’ pendli kujundaja on Imbi Kruuv ja teostaja Hando Kruuv.