Looduse mõistmise kunst

Tartu Ülikooli muuseumi Morgensterni saalis on alates augusti lõpust avatud näitus „Looduse mõistmise kunst“.

„Looduse mõistmise kunst“ tutvustab laiemale avalikkusele Tartut kui järjepidevalt tegutsenud teaduskeskust ja siinset teadusajaloo pärandit, tõstes esile Tartu Ülikooli muuseumi ühe väärtuslikuma kollektsiooni, Parroti füüsikariistade kogu, ja selle kasutusvõimalusi kaasaegses õppetöös.

Tartu Ülikooli muuseumi kogudesse kuulub väärtuslik füüsikariistade kollektsioon 18. sajandi lõpust ja19. sajandi algusest, mida tuntakse selle rajaja Tartu Ülikooli esimese rektori G. F. Parroti kabinetina. 19. sajandi algul oli see Vene impeeriumi parim füüsikalabor, mis lubas teha katseid ja demonstratsioone kõigis peamistes füüsika harudes. Eksponeeritava Parroti labori näol on tegemist interaktiivsete õppematerjalide koguga, millega saab suurepäraselt selgitada ka täna füüsikaseaduste põhialuseid. Näitus on kavandatud mitmekihilise ja kaasavana, mille tegevused kanduvad edasi Hullu Teadlase kabinetti ning vormuvad erinevateks rollimängudeks ja eksperimentideks.

Ülikooli taasavamise järel 1802 rajatud füüsika kabinetis alustati füüsikaga tegelemist selle tänapäevases mõttes. Selleks ajaks olid mehhaanika põhiseadused juba avastatud, jõudsalt arenes soojusfüüsika. Ainete vastastikust mõju uuriti nii keemias kui füüsikas. Väga vähe teati veel elektrist ning selle seostest magnetismiga.

Näituse haridusprogrammide raames tutvustatakse I ja II kooliastme õpilastele füüsika  põhialuseid ja seaduspärasusi, rakendades uurimusliku õppe meetodit uudsete kaasamis- ja populariseerimisviiside kaudu.

20695

Näitusel käsitletavad teemad on optika, mehhaanika, soojusõpetus, elekter ja magnetism.

Meeskond

Näituse „Looduse mõistmise kunst“ projektijuht on Mairo Rääsk, kuraator Lea Leppik ja kujundaja  Margot Sakson, meistrid Harry Rull ja Arvi Kuld.

Näitus „Looduse mõistmise kunst“ jääb avatuks 2015. aasta septembri lõpuni.

Näituste valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Teadusagentuur.