Konverentsid

 

Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverents 2017: Realia et naturalia valdkond rahvusülikoolis: „Tartu loodus- ja täppisteadlaste Pühad Graalid enne ja nüüd.

Loodus- ja täppisteadustel on olnud Tartu Ülikooli arengus eriline roll alates 1960. aastatest ning see kajastub olulisel määral ka tänastes võtmevaldkondades nagu näiteks infotehnoloogia, geenitehnoloogia jpt. Teadustulemused, mis loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on saavutatud, on aidanud Tartu Ülikoolil tõusta üha kõrgemale maailma ülikoolide edetabelites.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga koostöös korraldatav konverents „Tartu loodus- ja täppisteadlaste Pühad Graalid enne ja nüüd“ keskendub küsimustele, kuidas loodusteadlaste uurimisfookus on aja jooksul teaduse ja ühiskonna arengu tuultes muutunud interdistsiplinaarsemaks ja millised võiks olla valdkonna tulevikuvisioonid.

Ootame kõiki loodusteaduslike distsipliinide ajaloost ja tulevikust huvitatud teadlasi esitama ettekannete teese Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 6.12.2017 toimuvaks konverentsiks. Teese esitama on oodatud ka kraadiõppurid. Teretulnud on võrdlused naabermaade arengutega. Konverentsile on kavas kaasata 10–12 erinevate loodusteaduslike valdkondade tippspetsialisti Eestist.

Teesid (pikkusega kuni 2000 tm) palume saata aadressil lea.leppik@ut.ee hiljemalt 15. septembriks 2017.

Tartu Ülikooli muuseum on korraldanud kolm konverentsi sarjas, kus on analüüsitud rahvusülikooli arenguid 100 tegevusaasta vältel. Seejuures eriline rõhk on olnud Tartu Ülikooli viimasel 25 tegevusaastal ja üleminekuajal. Konverentside eesmärk on edendada Tartu Ülikooli mineviku ja tuleviku uurimist erinevates valdkondades. Senised tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste sarjas (uuemad numbrid veebis http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK ).

 

Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents „Vene impeeriumi äärel: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“. 

18.-20. maini toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline 28. Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents pealkirjaga „Vene impeeriumi äärel: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“.

Nagu pealkiri ütleb, oli konverents pühendatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile, kelle sünnist möödub tänavu 5. juulil 250 aastat. Parrot kutsuti taasavatava Tartu ülikooli esimeseks füüsikaprofessoriks. Ta rajas siia Vene impeeriumi parima füüsikalabori ja tegi esimese rektorina palju selleks, et Tartus juurduks moodsam ülikoolimudel ja leviks loodusteaduslik, teadus- ja tõenduspõhine haridus. Sellega loodi eeldused järgnevate kümnendite teaduslikuks hiilguseks, mille järgi saksakeelset Tartu ülikooli laias ilmas tuntakse. Parroti ühiskondlik aktiivsus ajendas teda esitama mitmesuguseid parendusettepanekuid Vene keisrile ja ise kätt külge panema talumajadele paremate ahjude kavandamisest kuni Tähetornile uue pöördkupli projekteerimiseni.

Konverents sai Keiserliku Tartu Ülikooli esimese rektori vääriline. Teadusajaloolasi ja teadusfilosoofe oli Tartusse kokku tulnud kümnest riigist, peamiselt muidugi lähinaabreid, kellega meid seovad ajalooliselt tihedad sidemed. Kolm päeva olid täidetud sisuka mõttevahetusega. Töö toimus neljas sektsioonis, millest esimene käsitles valgustusliikumise seoseid haridusega, teine valgustusfilosoofiat laiemalt varauusajast kaasajani, kolmas teaduse sidet praktikaga ning neljas teaduskommunikatsiooni ja teaduspoliitikat kõige mitmekesisemates ilmingutes. Viimase teemaderingi alla mahtusid nii teatrikeeld Tartus kui Vene riigi apteekrite rabarberikaubandus 18. sajandil. Parroti kõrval tuli kõneks ka palju teisi põnevaid tegelasi ja ideesid. Kuigi Tartu ülikoolis teadusajalugu eraldi ei õpetata, oli konverentsil ettekandjatena siiski rõõmustavalt palju noori uurijaid, kelle käsitletud teemad ulatusid portreemaali interpreteerimisest esimeste Tartus tehtud astrofüüsikaliste vaatlusteni.

Külalistele pakuti võimalust tutvuda kõigi Tartu Ülikooli muuseumide ja botaanikaaiaga, käia mööda Parroti ja tema poja jälgi Tartus ning vaadata G. F. Parrotist rääkivat etendust Vanas Anatoomikumis. Loomulikult ei puudunud ka ERMi külastus.

Balti teadusajaloo konverentside traditsioon ulatub 1950. aastaisse ja need on toimunud iga kahe-kolme aasta tagant kordamööda Eestis, Lätis, Leedus ja uuemal ajal ka Soomes. Tartu oli võõrustajaks viimati 2001. aastal. Seekordse konverentsi korraldasid Teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus ning Tartu Ülikooli muuseum, toetasid Tartu Ülikooli loodusteaduste ja humanitaarteaduste valdkonnad, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ja Hasartmängumaksu nõukogu. Konverentsi lõpetamisel anti teatepulk üle leedukatele, kelle korraldada jääb 29. Balti teadusajaloo konverents.

Kutsutud esinejate ülesastumisi konverentsi avapäeval võib vaadata siit: http://www.uttv.ee/naita?id=25705

Ettekannete teeside kogumiku leiab siit: http://dspace.ut.ee/handle/10062/56393

Kolleegid Peterburi Teaduste Akadeemiast koostasid akadeemiku tähtpäevaks veebinäituse, millega saab tutvuda siin: http://www.ranar.spb.ru/rus/vystavki/id/758/

 

Aastakonverents "Muutuste sajand Eesti meditsiinis"

Konverents kuulub rahvusülikooli 100. aastapäeva ettevalmistavate ürituste sarja ja toimub 6. detsembril 2016. Võimalike ettekannete lühitutvustusi (kuni 2000 tähemärki) ootame 30. septembrini 2016 aadressil lea.leppik@ut.ee.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Ettekannete põhjal valminud artiklid publitseeritakse "Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste" sarjas. 

Konverentsi tutvustuse leiate konverentsi alamlehelt.

Lisainfo:

Lea Leppik

Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor

lea.leppik@ut.ee 

Tutvu ka varasemate konverentside kokkuvõtetega.