Käimasolevad projektid

BE-SMaRT

BE-SMaRT (Border Education - Space, Memory and Reflections on Transculturality)

BE-SMaRT on seitsme partneri koostööprojekt, mida rahastatakse Erasmus+ programmist. Projekti juhtpartner on Pädagogische Hochschule Freiburg. Tartu Ülikoolist on projekti partnerid haridusteaduste instituut (Äli  Leijen, Maarit Saks, Indrek Lillemärgi) ja Ülikooli Muuseum (Mairo Rääsk). 

Üks Euroopa Liidu peamisi sisemisi eesmärke on olnud poliitiliste piiride mõju vähendamine inimeste igapäevaelus. Selle silmapaistvaimaks näiteks on Schengeni viisaruum. Kuigi on astutud olulisi samme, jääb piirideta Euroopa veel kaugele. Lisaks on keeruline majanduslik olukord andnud jõudu äärmuslikele ja euroskeptilistele liikumistele üle kogu Euroopa. Varsti pärast majanduskriisi hakkasid nii meedia kui ka poliitikud otsima süüdlasi piiride tagant ja vähemuste seast.

Piirid on komplekssed ja dünaamilised mentaalsed nähtused, mis toetuvad meie-nemad vastandusele. Inimesed toetuvad piire luues oma kogemusele, tajule, ajaloomälule, uskumustele, end ühe grupiga identifitseerides ja teistest eristades. Piiridel on oluline mõju identiteedi kujunemisel. Selleks, et avatud maailmas hakkama saada ja väärtuskonflikte lahendada, peab õpetaja professionaalse arengu ja õpetajakoolituse osaks olema ka kriitiline eneserefleksioon.

Projekt on kavandatud kaheastmelisena. Esimeses osas analüüsitakse varasemad uuringuid ja publikatsioone, mis käsitlevad piiride tajumist. Lisaks kogutakse andmeid nii kvalitatiivsete kui ka kvanititatiivsete meetoditega. Teise osana luuakse kogutud andmete põhjal bakalaureuse- ja/või magistriastme õpetajakoolituse üliõpilastele moodul, mille eesmärgiks lisada traditsiooniliselt rahvuskesksele õpetajakoolitusele avatud Euroopa dimensioon. Moodul ühendatakse olemasolevate õppekavadega, kuid seda saab kasutada ka kursusena Erasmuse tudengitele. Mooduli sisuks on nii individuaalsed kui ka kollektiivsed refleksioonimeetodid, mis aitavad teadvustada oma harjumuspäraseid mõttemustreid, analüüsida eelarvamusi, väärtusteid ja vaatenurki.

BE-SMaRT annab tulevastele õpetajatele võimaluse kogeda tähenduslikku dialoogi, julgustab neid nägema ühiseid väärtusi, millele ehitada õiglast, kaasavat ja edukalt toimivat Euroopat.

Projekti kestus on 2014–2017. 

Lisainfo projekti kohta: https://sites.google.com/site/besmartproject/partners

 

Tartu Ülikooli muuseumi kultuuriloolised kogud

(alates 2006)

TÜ muuseumi kogud on osa Eesti teaduskollektsioonist, mida toetab oma finantseeringuga Haridus- ja teadusministeerium (vaata teaduskollektsiooni). Olulisemad tulemused on järgmised.

  • Fotomaterjalide digiteerimine, andmete sisestamine elektronkataloogi Ester ja Tartu Ülikooli raamatukogu elektroonilisse repositooriumi DSpace. Digiteeritud fotomaterjalide hoiustamine spetsiaalsetesse hoiustamistarvikutesse (alates 2007).

  • Trükiste sisestamine andmebaasi Ester (alates 2007).

  • Muuseumikogu kollektsioonide teaduslik kirjeldamine erialaspetsialistide abiga:

    • keemiaprofessor Carl Schmidti kemikaalide kollektsioon 316 sü (Hannes Hagu, 2006–2008)

    • farmaatsiaprofessor Georg N. Dragendorfi farmakoloogiliste kollektsioonide (nn Droogide muuseum) droogide kogu 720 sü, kiinapuukoorte kogu 378 sü ning parkainete ja derivaatide kogu 90 sü (Kerly Kustavus, 2007–2010);

    • füsioloogia eksperimentaalriistade kogu 178 sü (Peet-Henn Kingisepp, 2008–2010).

  • „Füsioloogiariistade kogu TÜ ajaloo muuseumis“, kataloogi käsikiri (2011). (P.-H. Kingisepp).

  • Muuseumikogusse vastuvõetud uute museaalide ning teaduslikult kirjeldatud museaalide andmete sisestamine kultuuriväärtuste andmebaasi KVIS (2006–2011).

  • Muuseumide infosüsteemiga MuIS liitumine, andmete ülekandmine ja sisestamine alates 2012. aastast.

  • TRÜ eksperimentaaltöökojas aastail 1974–1995 tellimustööna Eesti, Nõukogude Liidu ja välismaa asutustele valmistatud/konstrueeritud aparatuuri väljaselgitamine. Koostatud andmebaas 74 aparaadi andmetega (Ado Jaagosild, 2009).

  • TRÜ fotolaboratooriumi negatiivide kogu (1949–1995) süstematiseerimine, andmete kogumine ja täiendamine. Koostatud andmebaas ca 50 000 negatiivi kohta (Janet Laidla, 2010–2013).

  • Spetsiaalse hoidlamööbli soetamine arhiiv- ja tekstiilikogudele (kaks kaardisahtlit, 2009) ning foto- ja kultuuriloolistele kogudele (kaks metallkappi, üks metallriiul, 2010). Nõuetekohaste hoiustamisvahendite soetamine fotomaterjalidele (paber, ümbrised, karbid), arhiivmaterjalidele (papp, paber, mapid) ja esemetele (hoiukarbid ning -kastid (2009–2010)). (2007–2011).

 

Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?

Tartu Ülikooli muuseum osaleb kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu algatatud Eesti muuseumide ühises lähimineviku ainese kogumise juhtprojektis „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe?“, mille sihiks on kogumispoliitika senisest paremini läbi mõelda ja muuseumide vahel kooskõlastada. Ühiseks väljundiks on Eesti Vabariigi 100. aastapäeval (2018) korraldatav ühisnäitus, mis keskendub Eesti taasiseseisvumise protsessile 1987–2000. Tartu Ülikooli muuseumi teema on ülikoolireform – kuidas nõukogulikust Tartu Riiklikust Ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Soovime kaasata erinevate erialade üliõpilasi ja õppejõude. Muuseum on huvitatud nii esemelisest kui ka suulisest, kirjalikust ja visuaalsest pärandist.