Tartu Ülikooli muuseumikogu korralduse eeskiri

Üldsätted

1. Tartu Ülikooli Muuseumide (edaspidi: TÜM) ajaloo- ja kunstimuuseumid toetuvad
muuseumikogu korraldamisel ja haldamisel muuseumiseadusele, selle rakendamist
reguleerivatele kultuuriministri määrustele ning ülikoolisisestele õigusaktidele.
2. Käesolevas eeskirjas nimetatakse museaalideks ajaloo- ja kunstimuuseumis arvele võetud
kultuuriväärtustega asju.
3. TÜM kogude korraldamine toimub TÜM-i kuuluvates muuseumides (edaspidi: muuseum)
eraldi: ülikooli ajaloo muuseumis ja kunstimuuseumis käesoleva eeskirja alusel,
loodusmuuseumis kui spetsiifilise koguga muuseumis oma eeskirja alusel.

Kogude komplekteerimine ja struktuur

4. Muuseumi põhikogud komplekteeritakse vastavalt TÜM-i kuuluvate muuseumide ajalooliselt
väljakujunenud profiilidele:
4.1. ülikooli ajaloo muuseumil teaduse ja kõrghariduse ajalugu, Tartu Ülikooli ajalugu;
4.2. kunstimuuseumil kunstiteosed.
5. Muuseumi põhikogu moodustavad kollektsioonid, ostetud ja annetatud esemed ja materjalid,
ülikooli struktuuriüksustest üleantavad esemed ja materjalid, teadustöö käigus kogutud
materjalid. Museaalide üle rahalist arvestust ei peeta.
6. Põhikogu arvelevõtu ja säilitamise eesmärk on tagada selle kättesaadavus teadus- ja õppetööks
ning eksponeerimiseks.
7. Muuseumi põhikogu struktuur on järgmine (sulgudes kogu šiffer):
7.1. Ülikooli ajaloo muuseumi põhikogu struktuur:
7.1.1. ajalooline esemeline kogu:
7.1.1.1. ajalooline kogu (Aj);
7.1.1.2. keemia- ja füüsikakogu (AjKF);
7.1.1.3. meditsiini- ja loodusteaduslik kogu AjM;
7.1.1.4. astronoomia- ja matemaatika kogu (AjAM);
7.1.1.5. kunstikogu (AjK);
7.1.2. arhiivkogu (Ar);
7.1.3. fotokogu (F).
7.2. Kunstimuuseumi põhikogu struktuur järgib 19. sajandil välja kujunenud ja 1964. aastal
kunstimuuseumi põhikirjas fikseeritud alakogude liike ja on järgmine:
7.2.1. skulptuurid (S);
7.2.2. maalid (MA);
7.2.3. gravüürid (GR);
7.2.4. joonistused (JO);
7.2.5. ikoonid (IK);
7.2.6. antiikoriginaalid (A);
7.2.7. gemmide valandid (Ge);
7.2.8. mündivalandid (Nv);
7.2.9. numismaatika (N);
7.2.10. bonistika (B);
7.2.11. medalid (Me);
7.2.12. tarbekunst (TK).
8. Muuseumi abikogud sisaldavad muuseumikogu täiendava iseloomuga materjale, õppe- ja
vahetuskogusid ning muid lühiajalisele säilitamisele kuuluvaid materjale. Abikogud moodustab
ja registreerib iga muuseum vastavalt vajadusele, neid ei võeta arvele.

Museaalide vastuvõtmine

9. Arvele võtmine algab vastuvõtuakti vormistamisega. Vastuvõtuakt sisaldab kõiki
muuseumiseadusega sätestatud toiminguid. Vastuvõtuakt koostatakse vähemalt kahes
eksemplaris, millest esimene jääb muuseumile, teine üleandjale. Vastuvõtuakti kinnitab
muuseumi direktor oma allkirja ja muuseumi pitsatiga. Vastuvõtuaktidel on jooksev
numeratsioon, mis algab igal aastal uuesti, aasta lõpul lisatakse aktide register. Aktid
registreeritakse vastuvõtuaktide registris. Muuseumis vormistatakse vastuvõtuakt elektrooniliselt
ja paberil. Elektroonilised andmebaasid on järgmised:
9.1. ülikooli ajaloo muuseumis KVIS;
9.2. kunstimuuseumis DHIS.
10. Tulmeraamat. Akteeritud museaalid kantakse tulmeraamatusse e. fondipäevikusse. Fotod ja
negatiivid kantakse eraldi fotode tulmeraamatusse (fotopäevikusse). Sissekanded
tulmeraamatusse tehakse üksikobjektide kaupa või summaarselt. Tulmeraamatusse kantakse
järjekorranumber koos muuseumi šifriga (tulmenumber), alakogu, kuhu museaal on pärast
registreerimist antud ning inventeerimisnumber, mis koos alakogu šifriga märgitakse pärast
teaduslikku inventeerimist. Muuseumikogust välja arvatud museaali tulmenumbrit ei kasutata
uute museaalide tähistamiseks.
Elektroonilise andmebaasi kasutamisel trükitakse tulmeandmed aasta lõpul paberkandjale.

Museaalide teaduslik inventeerimine

11. Teaduslik inventeerimine on museaalide arvelevõtmise teine põhietapp. Teaduslik
inventeerimine toimub muuseumiseaduses esitatud nõuete kohaselt. Inventeeritavate kogude osas
peetakse kogu liikide kohta eraldi inventeerimisraamatuid. Väärismetallist museaalid
inventeeritakse liigist olenemata ka väärismetallide inventeerimisraamatus.
Elektroonilise inventeerimise puhul järgitakse andmebaasis kehtestatud norme, tulemuse
väljatrükk ei ole kohustuslik.
12. Inventeerimist ning inventeerimisraamatutesse või infosüsteemidesse sissekannete tegemist
teostavad muuseumikogu eest vastutavad töötajad.

Museaalide signeerimine

13. Signatuur on osa museaalide arvelevõtmise süsteemist ja seob omavahel arvelevõtmise
dokumendid ja museaali. Museaalide signeerimine seisneb tulmenumbri ja inventeerimisnumbri
kandmises museaalile. Väärismetallist museaalide puhul lisatakse ka väärismetallide raamatu
number. Muuseumis kasutusel olnud šifrid on aja jooksul muutunud, varasem markeering
jäetakse museaalil nähtavaks. Märgistus kantakse museaalile, museaali ümbrisele või eseme
külge kinnitatud lipikule. Muuseumide šifrid on järgmised:
13.1. ülikooli ajaloo muuseum (ÜAM)
13.2. kunstimuuseum (KMM)

Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

14. Museaalide kohta arvestusdokumente vormistatakse muuseumides paberkandjal
rakendusraamatutes (vastuvõtu- ja väljaandeaktid, tulme-, inventari- ja registriraamatud) ning
elektrooniliselt. Rakendusraamatuteks loetakse ka 19. sajandi muuseumi tulmeraamatuid
(kunstimuuseum). Muuseumi rakendusraamatute kohta peetakse muuseumi rakendusraamatute
registrit.
Museaalide kohta elektroonilise arvestuse pidamine ning andmete turvalisuse tagamine toimub
vastavalt konkreetse infosüsteemi põhimäärusele.
15. Museaalide arvestusdokumentatsiooni nõuetekohase pidamise eest vastutab peavarahoidja.
Museaalide arvestusdokumentatsiooni ei anta uurijatele iseseisvaks kasutamiseks, vajadusel
toimub see peavarahoidja või koguhoidja vahendusel. Museaalide arvestusdokumentatsiooni
säilitatakse muuseumis alaliselt.

Museaalide liikumise ja säilivuse kontroll ning museaalide hoidmine

16. Museaalide muuseumisisene liikumine (laenutamine, pildistamine, restaureerimine,
eksponeerimine, teadus- ja õppetöö jms) registreeritakse.
17. Muuseumikogu kontrollitakse korraliste inventuuride käigus vastavalt muuseumiseadusele.
Muuseumikogu inventuurikomisjoni määrab korraldusega TÜM direktor vastava muuseumi
direktori esildise alusel.
18. Muuseumikogu inventuuris võrreldakse museaalide arvestusdokumentatsiooni sissekannete
vastavust kogu tegeliku seisuga. Inventuuride tulemused fikseeritakse aktis, millele kirjutavad
alla inventuuri läbiviijad ning kinnitab vastava muuseumi direktor. Inventuuriaktis fikseeritakse
muuseumikogu säilikute seis inventarinumbri tasemel (kohalolevad, deponeeritud ja puuduvad).
Inventuuriaktid säilitatakse alaliselt.
19. Museaalide ekspositsiooni-, näituse- ja hoidlaruumide tehnilised ja kliimatingimused peavad
tagama museaalide säilivuse ja julgeoleku. Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon nendes ruumides on
kohustuslik.
20. Museaalide säilitustingimusi (temperatuuri- ja niiskusrežiimi) jälgivad muuseumikogu eest
vastutavad töötajad. Hoidlate ja ekspositsiooniruumide mikrokliima andmed registreeritakse.
Museaalide transportimisel, pakkimisel, eksponeerimisel jm juhindutakse vastavatest erialastest
standarditest ja nõuetest.
21. Põhikogu objektide konserveerimine ja restaureerimine toimub vastavalt vajadusele.
Konserveerib ja restaureerib esemeid ainult vastava väljaõppe saanud spetsialist. Andmed
teostatud tööde kohta vormistatakse paberkandjal ja/või elektrooniliselt.
22. Muuseumi hoidlad peavad olema eraldatud teistest ruumidest ning olema lukustatud.
Hoidlaruumidesse sisenetakse peavarahoidja või vastutava koguhoidja loal. Hoidla külastused
registreeritakse. Väärismetallist ja vääriskividest museaale hoitakse valvesignalisatsiooniga ja
tulekindlates seifides ning eksponeeritakse valvesignalisatsiooniga vitriinides. Ligipääs hoidlate
ja ekspositsioonisaalide ning -vitriinide võtmetele reguleeritakse muuseumisiseselt vastavalt
ametiülesannetele.
23. Häireolukordadest teavitamine ning tegutsemise kord häireolukordades kooskõlastatakse
ülikooli turvateenistusega.

Museaalide ajutine kasutamine ning kogust väljaarvamine

24. Museaalide andmine ajutiseks kasutamiseks (laenutamine) toimub laenutaja taotluse alusel.
Museaalide ajutiseks kasutamiseks andmise otsustab peavarahoidja. Museaali ajutiseks
kasutamiseks andmisel koostatakse ajutise väljaandmise akt, millel on peavarahoidja allkiri ja
vastava muuseumi direktori kinnitus. Akti osa on akti lisa, mis sisaldab vastuvõtja kohustusi
museaali kasutamisel. Ajutise üleandmise akt ja selle lisa vormistatakse vähemalt kahes
eksemplaris, millest esimene jääb muuseumile, teine vastuvõtjale. Ajutise väljaandmise aktid
registreeritakse muuseumis vastavas registris.
Muuseumid koostavad vajaduse korral detailsema museaalide laenutamise juhendi ning
laenuvormid, mille kinnitab vastava muuseumi direktor.
25. Museaalide digiteerimise, skaneerimise, pildistamise või ükskõik missugusel muul viisil
kopeerimise üle otsustab vastav muuseum. Museaali fotografeerimise ja reprodutseerimise
tingimused lepitakse taotlejaga kirjalikult kokku.
26. Teisest muuseumist ajutiselt kasutamiseks saadud museaal registreeritakse museaalide
ajutiste vastuvõtuaktide registris või andmebaasis.
27. Muuseumi põhikogust museaalide väljaarvamine toimub ainult muuseumiseaduse paragrahvis
17 ja 19 sätestatud tingimustel ja korras ning selleks vajaliku komisjoni moodustab korraldusega
TÜM direktor vastava muuseumi direktori esildise alusel. Museaalide alatisel muuseumikogust
väljaarvamisel koostatud akti aluseks on inventuuriaktide kirjed, aktil on komisjoni liikmete
allkirjad, TÜM direktori ja vastutusala prorektori kinnitus.
28. Järelvalvet käesoleva korra rakendamise üle teostab TÜM direktor.