Teaduskollektsioon

Tartu Ülikooli muuseumi kogud on alates 2004. aastast osa Eesti kultuuriloolisest rahvuskollektsioonist (vaata ka käimasolevaid projekte).

Esemetest on rahvusvahelise väärtusega ja kuulub maailmakultuuri pärandisse Tartu tähetorni vanem instrumentaarium (suur Fraunhoferi refraktor, araabia taevagloobus, Herscheli, Dollondi, Reichenbachi instrumendid – kõik konstruktorid on maailmanimed ja nende tehtud instrumente on säilinud vaid vähesel määral), samuti füüsika ja keemia instituutide 19. sajandi aparatuur ning laborite sisseseaded.

Muuseum peab eriti väärtuslikuks kohapeal loodud teadusaparatuuri, mis kuulub Eesti kultuuripärandisse, ilma et sel sageli leiduks analooge mujal maailmas. Sellised on näiteks 19. sajandil ülikooli meistrite (Schulze, Brücker jt) valmistatud füüsika- ja meteoroloogiariistad (Parroti reisibaromeeter, kaalud, paksusemõõtja, termomeetrid jm); 20. sajandi esimese poole Golitsõn-Vilipi seismograafid (levik üle maailma) ja mitmed teised Tartus Hugo Masingu peenmehaanika töökojas valmistatud riistad; 20. sajandi teise poole ülikooli eksperimentaallaborite toodang, valmistatud ülikooli töökojas ja tööstusettevõtetes üle N. Liidu (levik nõndanimetatud sotsialismimaades) ning käesoleva sajandi ülikooli teadlaste avastused, mis on leidnud või leidmas rakendust igapäevases elus, nagu läbipaistvust muutev klaas, uudne kiirgustundlik materjal, silmakae diagnoosiaparaat, ME-3 bakter, müomeeter (ülemaailmse levikuga), mitmesugused nutikad robotid jm.

Kohapeal väljatöötatud teadusaparatuur ja -saavutused ning neid saatvate teaduslike ideede mõistmine on muuseumi kogumistegevuse prioriteete.