Valge saal

Tutvu Tartu Ülikooli ajalooga!

Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on Tartu linna ja ülikooli esinduslikumaid paiku, kus peetakse sageli konverentse, vastuvõtte, kontserte, pulmi ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna olulisi esindusüritusi.

Valge saal on osa kunagise toomkiriku kooriruumist. 14. sajandil rajatud võimas kirik oli Tartu piiskopkonna vaimuelu keskus kuni reformatsioonini. Sajandeid varemeis seisnud sakraalhoone võeti 19. sajandi algul uuesti kasutusse, kuid siis juba tarkusetemplina. Varemete kooriosasse rajati ülikooli raamatukogu (valmis 1806. aastal). Ruumi ilmestavad praeguseni nähtavad viis keskaegset imposantset kaheksakandilist piilarit ning nišid välisseintes.  

Raamatukogul oli kolm korrust, neist igaühe keskosas asus saal jalutamiseks ja vestlemiseks. Alumise korruse saali kasutati ülikooli aulana kuni ülikooli peahoone valmimiseni 1809. aastal. Teisel korrusel asusid lugemissaal ja kataloogiruum. Ülejäänud ruumides hoiti raamatuid ja käsikirju.

Pärast uue raamatukogu valmimist 1981. aastal anti hoone ülikooli ajaloo muuseumi käsutusse. Saalid restaureeriti aastail 1985–1988, mil avati ka keskaegsed nišid ja taastati osaliselt 19. sajandi raamatukogu interjöör.

Valge saalis saab lühiülevaate Tartu ülikooli ajaloost.