Tartu Ülikooli muuseumi kogud

Tartu Ülikooli muuseumi kogudest on oluliselt kohal ajalooliste teadusinstrumentide kollektsioon, mille sarnast pole ühelgi teisel Eesti muuseumil. Rõhuasetus kohalikule toodangule ja siinsete professorite tehtud valikutele seab selle tähtsale kohale ka Euroopa teadus- ja kultuuriloos.

Tartu Ülikooli muuseumi kogusid hakati koondama 1960. aastatel keemiadotsent Tullio Ilometsa algatusel. Ülikooli ajaloo muuseum loodi 1976. aastal ning praktilist muuseumitööd alustati 1979. See oli aeg, mil vana ülikoolis kasutusel olnud ning säilinud aparatuuri, õppevahendeid ja mööblit, mis osaliselt pärines isegi 19. sajandi algusest, hoiti alles instituutide (kateedrite) juures ja õppehoonete abiruumides. Vanavara seisukorra järkjärguline halvenemine ja hävimine (kadumine, lammutamine) ning saabunud suuremõõtmelise aparatuuri ajajärgust tingitud ruumipuudus tõidki kaasa ülikooli ajalugu kajastava muuseumikollektsiooni loomise.

Muuseumi kogud täienesid 1980.–90. aastail peale muuseumi ekspositsioonide ettevalmistamiseks tehtud kogumistöö ka materjalide raamatupidamislikust arvestusest mahakandmise, kirjastuse sundeksemplaride, vanakraamikaupluste ostude ning annetuste teel.

Edaspidi sai uueks kogumistöö vormiks ülikooli kogu vanavara ülevaatamine muinsuskaitse komisjonis (1996–98), mille käigus valiti järgnenud aastakümne vältel muuseumikogusse märkimisväärne kogus teadusriistu ja muid kollektsioone.

Muuseumikogus on 1. jaanuari 2014. aasta seisuga museaalsel arvel kokku 73 398 eset, dokumenti ja fotot.

Vanim dateeritud museaal on Kölni meistri valmistatud mündi- ja kullakaalude komplekt aastast 1560 (kuid araabia taevagloobus on ligikaudu dateeritud isegi XIV sajandi esimesse poolde!), vanim trükis pärineb aastast 1627 ning varaseim dateeritud foto (nn soolapaberifoto) aastast 1860.