Virtuaalnäitused

Eestiga seotud teadlased maailmakaardil   

Paljud Tartu Ülikooli ja Eestiga seotud teadlaste nimed on jäädvustatud maailmakaardile. 19. sajandil ja 20. sajandi algul korraldas Peterburi TA mitmeid ekspeditsioone Vene polaaralade ja Siberi uurimiseks, kus juhtivat osa etendasid baltisakslastest teadlased. Mitmed baltisaksa ja vene maadeuurijad-loodusteadlased ning hiljem nõukogude teadlased nimetasid geograafilisi objekte oma eeskujude või mõnda kindlat piirkonda esimesena uurinud teadlase järgi (näit Baeri saar, Bellingshauseni meri jne).

Koostajad: Terje Lõbu (Tartu Ülikooli muuseum), Erki Tammiksaar (EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus), Veronica Irmann (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

Tehniline teostus: OÜ Tarkvarastuudio

Projekti toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Vaata kaarti!

 

"Eesti jälg kosmoses - kosmose jälg Eestis"

Kosmos on olnud inimkonna kauge unistus ja suur väljakutse. 19.–20. sajandi vahetuseks olid teadus ja tehnika jõudnud sinnamaale, et võidi hakata arutlema kosmoselendude täpsema teostamisviisi üle. Teine maailmasõda andis tõuke selleks vajaliku raketitehnika, radarite ja arvutusmasinate arengule. Külmas sõjas Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel sai arengust võidujooks. Kõrvale ei jäänud ka Eesti teadlased ja insenerid, kes jälgisid Maa tehiskaaslasi ning leiutasid ja konstrueerisid kosmoseaparaate.

Vaata virtuaalnäitust!

 

"Tõus Araratile 180 aastat hiljem"

Fotograafi ja alpinisti Jaan Künnapi 54 fotot rännakust Ararati mäe otsa kaunistasid Tartu Ülikooli muuseumi valget saali 2009. aastal. Nüüdseks on näitus „Tõus Araratile 180 aastat hiljem“ pakitud kokku ja seda ootavad ees järgmised eksponeerimissaalid. Kuid ei tasu kurvastada – kõik foto- ja loodushuvilised, keda talvekuudel takistas Toomemäele tõusmast sügav lumi, saavad nüüd muuseumi valges saalis olnud näitust külastada virtuaalselt.

Enam kui 180 aastat tagasi, 9. oktoobril 1829 tõusis esimene inimene üle 5000 meetri kõrguva mäe tippu. Vallutatud mäeks oli Vanast Testamendist tuntud Noa laeva maabumispaik Ararat ja vallutajaks Tartu Ülikooli geofüüsikaprofessor Johann Friedrich Parrot (1791–1841) – 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti poeg, kellel endal tuli samuti aastail 1831–1834 täita meie alma mater’i rektori kohustusi.

Parroti julge ettevõtmine tuli kordusele 180 aastat hiljem: 9. oktoobri varahommikul 2009 jõudis Ararati tippu 19 eestlast. Füüsiliselt raske mäkketõus, mida leevendasid imekaunid looduselamused, on dokumenteeritud alpinisti ja fotograafi Jaan Künnapi kaameraga.

Virtuaalnäitus „Tõus Araratile 180 aastat hiljem“ ühendab nii looduse kui ka inimese kätetöö – Türgi-Armeenia piiril paikneva püha Ararati mäe ja 13. sajandil ehitama hakatud Tartu toomkiriku.

Virtuaalnäitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi ja OÜ Virtuaalstuudio koostöös.

Vaata virtuaalnäitust!

 

"Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas"

Näitus „Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas“ tutvustab muuseumi rikkalikest kogudest pärit vanemaid ja ainulaadsemaid klaasist laborianumaid.    

Tartu Ülikooli muuseumi kogus on hoiul üle 3000 klaasist ja portselanist laborinõu, millega on tehtud teadust ja koolitatud tulevasi keemiaõpetajaid enam kui saja aasta vältel. Keemialaborites kasutatud klaasanumad – retordid, jahutid, katseklaasid ja palju muud – on jõudnud muuseumikogusse suuresti tänu Tartu Ülikooli keemiaõppejõule Tullio Ilometsale, kes hakkas ajaloolist laboriklaasi talletama juba enam kui nelikümmend aastat tagasi.

Ajalooliste laborinõude kogu sai märgatavat lisa aastatel 2009–2010, mil seoses Tartu Ülikooli vana keemiahoone kolimisega Chemicumi jõudis muuseumisse suures koguses laboriklaasi, mida teadlased oma uurimistöös enam ei vajanud. Vanimad näitusel eksponeeritud laborinõud pärinevad 19. sajandist, mil Tartus töötasid tunnustatud keemikud ja farmatseudid Carl Schmidt, Carl Claus, Ivan Kondakov, Georg Dragendorff, Wilhelm Ostwald ning paljud teised silmapaistvad teadlased.

Näituse on koostanud Terje Lõbu, Sirje Sisask ja Maris Tuuling, kujundanud Margot Sakson, konsultant Tullio Ilomets, virtuaalnäituse on aidanud teostada Andres Tennus ja Valmar Evert. Näituse korraldamisele aitas kaasa Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vaata virtuaalnäitust!