UUS näitus!

MÕISTATUSLIK ELEKTER

Näitusega “Mõistatuslik elekter” tähistab Tartu Ülikooli muuseum taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva. 

G. F. Parrot seisis paljude uute algatuste taga. Neist üks oli ülikooli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes kõigest mõnekümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.

Juubelinäitusel on fookuses elektriteema. Imetlemiseks on väljas kõik Parroti kabineti elektrinähtuste teemaga haakuvad eksponaadid. Neist vanim on ülikoolile tellitud elektrihõõrdemasin.

19. sajandi alguses oli ettekujutus elektrist väga ähmane. Uus ja vähetuntud uurimisvaldkond köitis ka G. F. Parrotit, kes tegi selles vallas mitu olulist teadusavastust. Neist tähtsaim on tema poolt esimese teadlasena maailmas antud õige seletus Volta sambas toimuva kohta. Nimelt sai Parrot aru, et pinge tekib sambas metallide ja happe koosmõjus keemilise reaktsiooni tulemusena.

Nagu Parrot, püüab ka näitus “Mõistatuslik elekter” seletada keerulisi elelektriteemasid lihtsal viisil. Aga teeme seda tänpäevaste arusaamade kohaselt. 

Siin saab oma käega panna liikuma elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, saada lähemalt tuttavaks juhtide, pooljuhtide ja isolaatoritega ning uurida aku tööpõhimõtet. Lisaks on Parroti tegevusest inspireerituna eksponeeritud näituse ajajoonel interaktiivne väljapanek “Seitse sammu Leydeni purkidest esimese elektrimootorini”, kus suured ja väikesed saavad oma käega lähemalt katsetada Ohmi seadust, teha tutvust staatilise elektriga või panna kokku Volta sammast.

Näituse projektijuht ja kuraator: Mairo Rääsk

Kunstnik-kujundaja: Evelin Urm

Tekstid: Henn Voolaid, Risto Sarv, Mairo Rääsk  

Interaktiivsed eksponaadid: OÜ BlueFalcon

Meeskond: Virge Lell, Maris Tuuling, Maria Väinsaar

Tehniline teostus: Wako Värkstuba ja Tanel Nõmmik

 

TOOMKIRIKU HIILGUS

Tartu Ülikooli muuseumis peamajas asuvas varakambris on avatud uus ja põnev aastanäitus "Toomkiriku hiilgus". Näituse fookuses on Vana Liivimaa võimsaim katedraal ja selle arheoloogiline pärand. Näitusel eksponeeritakse toomkirikust leitud luustikke, mis annavad aimu nii kõrgete vaimulike kui ülikute harjumustest ja muredest. Põetud haigused ei anna sugugi alati tunnistust viletsusest, vaid hoopis heast toidulauast. Aadlike ja vaimulike puhul polnud olulised ainult nende tavad ja kombed, vaid ka välimus. Näitusel on erilise tähelepanu all toomkirikust leitud kuldkangas ja siid, mis olid kõige hinnalisemad tekstiilid keskajal. Väljapanek toob selgelt esile arheoloogide, ajaloolaste ja kunstiajaloolaste panuse keskaegse toomkiriku uurimisel. Näitust ilmestavad esemed Tallinna ja Tartu linnamuuseumi kogudest. 

Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini 2018.

Meeskond: Kerttu Palginõmm, Martin Malve, Riina Rammo, Madis Maasing, Kaur Alttoa, Krista Andreson, Tiina Vint, Mairo Rääsk, Martin Eelma, Tanel Nõmmik, Arvi Kuld

Näitusega kaasnevad Hullu Teadlase eksperimendihommikud ning haridusprogramm "Peata mees ehk keskaeg arheoloogi pilgu läbi". Vaata ka fotogaleriid siit.