Aastakonverents 2016: Muutuste sajand Eesti meditsiinis

Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverents 6. detsembril 2016 koostöös meditsiiniteaduste valdkonnaga

Valdav hulk Eesti arste on hariduse saanud Tartu Ülikoolist. Rahvusülikooli juubeli lähenedes soovime heita pilgu möödunud saja aasta arengutele ja sellele, kuidas see areng meid tänasesse on aidanud.

Meedikute eesmärk on läbi aegade olnud üks: inimesi ravida ja tervena hoida. Kuidas täpselt, millega ja milleks, kes ja kuidas selle eest maksab jne, sõltub siiski iga ajajärgu teaduse arengutasemest, ühiskonnakorrast ja väärtushinnangutest. Käesoleval konverentsil huvitab meid meditsiin sotsiaalsel taustal: mis ja kuidas on mõjutanud arstiteaduse teemavalikuid ja tulemuslikkust, meedikute koolitamist ülikoolis ja nende töölerakendamist, arsti ja patsiendi rollide muutumist läbi saja aasta.

Igale ajajärgul on olnud omad tõekspidamised ja unistused, iseloomulikud organisatsioonitüübid, populaarsed ja vähem populaarsed erialad, omad arusaamad keelatud ja lubatud võtetest ning arsti ja patsiendi rollidest. Suuri muutusi on läbi teinud suhtumised nt  pärilikkusse, dopingusse, psühhiaatriasse, vaktsineerimisse. Paljud oma aja tõekspidamised on järgmisel etapil tunnistatud valeks. Mis ja kes on selliste muutuste taga?

Meditsiini arengut on mõjutanud teadusvõrgustikud, sh meditsiini rahastamine, koostööpartnerid idas ja läänes, raudne eesriie ja selle kadumine. Tervishoiusüsteemi on muudetud sõltuvalt teoreetilistest arusaamadest ja poliitilisest võimust (nt  üleminek üldisele tasuta arstiabile nõukogude ajal või perearstisüsteemile taasiseseisvunud Eestis). Kes ja kuidas selliseid muutusi on juhtinud? Kuidas teoreetilised arusaamad on mõjutanud praktikat ja vastupidi?

1920. aastail tehti tohutu töö eestikeelse meditsiinisõnavara loomiseks. Kui palju on või peab olema arstkond rahvuslik? Kuidas on rahvuslike ülikoolide teke mõjutanud meedikute rahvusvahelist koostööd ja konkurentsi?

Kaasaegne meditsiin ei saa enam kuidagi läbi meditsiinitehnikata. Kuidas on selle olukorrani jõutud? Millised on olnud murdepunktid? Kuidas on uued tehnilised vahendid mõjutanud õpetamist või teadustulemuste jäädvustamist (joonistest fotograafia ja 3D mudeliteni)?

Kutsume nende küsimuste üle kaasa mõtlema nii kogenud uurijad kui ka kraadiõppureid. Konverents kuulub rahvusülikooli 100. aastapäeva ettevalmistavate ürituste sarja ja toimub 6. detsembril 2016. Võimalike ettekannete lühitutvustusi (kuni 2000 tähemärki) ootame 30. septembrini 2016 aadressil lea.leppik@ut.ee. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste  valdkond. Ettekannete põhjal valminud artiklid publitseeritakse "Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste" sarjas. 

Tutvu konverentsi kavaga